Peatoetaja
2024
2023
2021
2020
2019
2018
11. detsember 2018
Milline on mu hetke jooksuvõimekus?
16. oktoober 2018
20-kordne ultratriatlon alade lõikes numbrites
10. september 2018
20 x ultratriatloni eel: olen treeningutega finišis. Jääb vaid starti oodata
27. august 2018
Ilma naljata. Läbi 20-kordne ultratriatlon koos minuga
20. august 2018
Unevõlas ultratriatlonid. Kuidas magamatusega toime tulla?
13. august 2018
Saksa ultratriatlon: meeletus palavuses jõin ära 2,5 ämbrit vett
07. august 2018
Ilm - ultratriatloni neljas distsipliin
19. juuli 2018
Austria ultratriatlon: 33 tunniga sõin 6 päeva energiakulu
15. juuli 2018
Austria ultratriatlon: 126.6 km rasket jooksu pani küsima, kas suudan seda kohe jälle korrata
13. juuli 2018
Austria 3-kordne ultratriatlon: rattaga Pärnust Poola. Pausideta.
12. juuli 2018
Austria ultratriatlon: läbi tugeva valu uue rekordini
05. juuli 2018
Keha võime pikalt sportida kaob kiiresti 
28. juuni 2018
Veel 8 päeva ootamist
25. juuni 2018
Toit, mis teeb mind väsimatuks
21. juuni 2018
Kas puhkenädalal viskan jalad seinale?
14. juuni 2018
Kas mu avameelsus on konkurentidele eeliseks?
11. juuni 2018
Treeningutega finišis. Ootan starte.
07. juuni 2018
Ujumise abil võimekamaks jooksjaks
30. mai 2018
Kuidas kaalulangus tulemuseks vormistada?
25. mai 2018
Forerunner - asendamatu info mu randmelt
21. mai 2018
Hullumeelne treeninglaager - 16 päevaga kondiaurul 2328 km
15. mai 2018
Olen 844 km jooksmiseks valmis
02. mai 2018
Kaks korda mudas kinni ja kukkumine - ikkagi rekordilähedane jooks
24. aprill 2018
Mu jooksutehnika on kaugel ideaalsest
27. märts 2018
Mahukad jooksutsüklid põletasid rauda ja D-vitamiini ereda leegiga
21. märts 2018
Spordiparadiis Playitas - minu 20-kordse ultratriatloni staap
05. märts 2018
Hooaeg algas edukalt, kuid see on alles algus ...
07. veebruar 2018
Jooksuvõimekus selle hooaja mammutkatsumuseks olemas
08. jaanuar 2018
Treeningmaht kui arendavate treeningute kõrvalprodukt
2017
2016
2015
2014
Kõik postitused
25. mai 2018

Forerunner - asendamatu info mu randmelt

Tihti küsitakse minult, kas ja millist pulsikella kasutan ning mis pulsivahemikes ma treenin. Kasutan küll, kuid mitte selleks, et jälgida pulssi ja pulsitsoonides püsimist treeningu ajal. Ma oskan tunde järgi ära määrata, millises tsoonis ma parasjagu treenin. Näiteks võistlustel ei vaata ma kunagi pulssi ega säti selle järgi oma liikumiskiirust. Alles pärast võistlust vaatan kella poolt salvestatud andmeid. Olen seda meelt, et maksimaalse soorituse tegemiseks tuleb oma keha ja selle võimeid peast teada.

Olen juba väga kaua aega kasutanud Garmini Forerunnereid. Järgnevalt kirjutan, kuidas pulsikell mulle lisaks distantsi ja treeningaja ülestäheldamisel abiks on. Hetkel kasutan triatloni ja ultraspordi jaoks mõeldud Garmini mudelit Forerunner 935. Minu arvates on tegemist ühe väga hästi õnnestunud kellaga.


Pulss randmelt

Ütlen ausalt, minu jaoks on pulsivööd alati ahistavad. Forerunner 935-ga on võimalik pulssi mõõta (lisaks pulsivööle) ka randmelt, erinevalt tema eelkäijatest. Millal ma pulssi siis jälgin? Ikka taastumise ja hetkevormi hindamiseks. Intensiivsete lõigutrennide ajal jälgin pulssi lõigu lõpus ja uue alguses. Head treenitust näitab see, kui pulss taastub pingutusest minuti või paariga.


Pulss magades

Garmini kell mõõdab mu pulssi terve päeva vältel ja ka magades. Hommikuti vaatan, mis mu öine keskmine pulss oli. See on treeningkoormuse mõju hindamise aspektist oluline. Suure üleväsimuse korral on öine keskmine pulss tavapärasest (40 lööki minutis) kõrgem. Siis on oluline jälgida, et selle paari päevaga tagasi normi saaks. Kui ei õnnestu, on see selge märk ületreenitusest.


Unekvaliteet

Forerunner 935 hindab ka une kvaliteeti. Igal hommikul saan vaadata, mitu tundi ma öösel magasin ning palju olin ma nn une sügavas faasis ja palju kerges faasis. Minu jaoks on ideaalne, kui saan magada ööpäevas 8 tundi ning kui sellest ca 2,5 tundi on sügavas faasis ja 5,5 kergemas une faasis.


Basseinipikkuste loendur

Basseinipikkuste täpne loendamine on peamine põhjus, miks kunagi sai just Forerunner kella kasuks otsustatud. See teeb mu elu vees kordades lihtsamaks. Lisaks suudab Forerunner tuvastada ujumisstiili (krool, delfiin, rinnuli, selili), mistõttu on hiljem GarminConnectis lihtne tuvastada, palju, mis stiilis ja mis ajaga ujusin. Enam kui viie aasta pikkuse kasutamiskogemuse põhjal võin öelda, et distantsi mõõtmine on toiminud veatult. Ainult siis ei mõõda kell basseinipikkust õigesti, kui ujun jalgu või ühe käega. See aga on mõistetav, sest distantsi arvutamine käib kellaga käe liikumise järgi.

Ei kujuta ette, kuidas ma oleks ilma Garmini kellata Eesti 5-kordse ultratriatloni ajal tulnud toime 25-meetrises basseinis 19 km kokkulugemisega. Tihtipeale intensiivseid lõike trennis ujudes eksin juba 300 meetri peast arvutamisel :).

Altimeeter

Altimeeter on mulle abiks peamiselt kahel põhjusel. See annab võimaluse hinnata mägedes tehtud jooksu- või rattatreeningute raskust ning neid omavahel võrrelda ja arengut analüüsida. Ultrajooksudel on minu jaoks väga tähtis, et näeksin kellalt jooksvalt, mis kõrgusel ma merepinnast parasjagu asun. See on vajalik selleks, et teada, kus ma täpselt võistlustrassil paiknen ning kui palju on mul veel järgmise toitlustuspunktini minna. Nimelt annab korraldaja alati toitlustuspunktide kõrgused (tihtipeale võistlusnumbril). Just kõrguste järgi on hea ja lihtne orienteeruda, sest kilomeetrite järgi võib mägedes ajaliselt ikka väga mööda panna.

Pealegi on kõrgusmeetrite nägemine vaimsest aspektist oluline. Näiteks kui tuleb joosta tuhande meetri kõrguse mäe otsa, siis ajule on hea, kui saad mäkke tõusmise edusamme kellalt kohe ka näha. Teadmine on alati lihtsam, kui teadmatus.


Ekraani automaatne valgustus

Kui pimedal ajal sportides kella vaadata, siis läheb ekraan automaatselt põlema. Ei ole vaja mingit valgustusnuppu vajutada. Kuigi tegemist ei ole elutähtsa funktsiooniga, on see äärmiselt mugav ja läbimõeldud lahendus.


Kella ühendamine telefoniga

Ei uskunud, et kella ja telefoni omavahel ühildamist kasutan. See on aga osutunud uskumatult kasulikuks võimaluseks. Ratast sõites on mul telefon alati selja peal kaasas ja pakitud vihma eest kaitsmiseks kilesse. Seega telefoni kasutamine on ebamugav ja ohtlik. Ometi on mul ülipikkade rattasõitude ajal vaja vahepeal telefoni kasutada (näiteks leppimaks toidu- ja joogivarude täiendamiseks kohtumisaeg ja -koht kokku). Selliselt toimisin mitmes laagris sel aastal – palusin Virgel sõnumiga teada anda, kust ma ta järgmises kohtumiskohas üles leian. Kuna telefon edastab sõnumid ja telefonikõned sportimise ajal kellaekraanile, siis ei pidanud ma telefoni ise näppima hakkama.

Sügisese põhikatsumuse ajal on plaanis võtta kasutusele ka hands free, et saaksin kella kaudu meeskonnaga rääkida. Eks näis, kas ja kuidas see toimima hakkab.


Kergus

Iga uue Forerunner mudeli kasutuselevõtmisega olen meeldivalt üllatunud, et taas on suudetud kell väiksemaks ja kergemaks teha. Juba Forerunner 920 mudelit pidasin väga mugavaks ja kergeks. Seda ajani, mil sain kogeda Forerunner 935 kergust ja kompaktsust.


GarminConnect

Tänapäeval enam üksnes heast kellast ei piisa, vaid on vaja ka sinu ootusi igati rahuldavat veebipõhist treeningkeskkonda. Garmin on selleks välja töötanud GarminConnect´i. Seal asub kogu minu tegemiste ja teadmiste andmepank. Hindan seda kõrgelt just sellepärast, et sinna saan ma koondada ühtekokku kõik vajaliku teabe ning seda kiirelt ja mugavalt analüüsida. Siinkohal toon ka paar näidet. Kella kaudu aktiveerin kodus oma kaalu ning hetkega ilmuvad GarminConnecti mu terviseandmed (kaal, rasvaprotsent, lihasmass jne). Oma treeningvarustuse seon alati konkreetsete treeningutega ära, saades seeläbi hea ülevaate, kaua üks või teine toode vastu peab. Seda teadmist jagan ma ka oma varustuspartneritega, andmaks neile toote kohta tagasisidet.

Siinkohal tänud Rademarile, kes mind Garmin Forerunner 935 kellaga tuttavaks tegi.