Varem olen sulle kirjutanud, millised nägid välja 3 viimast 2-nädalast treeningtsüklit. Nüüd on aeg kirjutada koormusnädalate vahele jäävast kergemast nädalast. Nimetan seda puhkenädalaks, kuid see ei tähenda kaugeltki seda, et ma siis üldse trenni ei tee. Puhkenädala treeningtunnid moodustavad koormusnädala omast suurusjärgus kolmandiku.
Puhkenädalatesse tuleb suhtuda sama tõsiselt kui raskesse treeningtsüklisse. Puhkenädala loen kordaläinuks, kui nädala lõpuks on vähesest trennist lausa halb olla ning isu uute arendavate treeningute järgi suur.
Eelmisel hooajal treenisin ma suuresti põhimõttel 3 + 1, kuid see hooaeg läksin rohket jooksmist ja ujumist hõlmavate koormusnädalate puhul üle 2 + 1 põhimõttele. Põhjus selles, et eelmisel kevadel ei pidanud organism kahel korral 3-nädalasele koormusnädalale vastu ja sundis mind tookord aega maha võtma haigestumistega. Seekord üritan seda ennetada ning praeguseni on see ennast õigustanud.
Juuresolevas tabelis on toodud kolm kergemat nädalat, millest esimene järgnes treeningtsüklile, millest võid lugeda siit ja teine järgnes siin kirjeldatud treeningtsüklile. Kolmas puhkenädal sai just ühele poole ja see oli mõeldud taastumaks viimasena blogis kirjeldatud treeningtsüklist.
Viimast kahte treeningkuud ja selle raames tehtud 3 kergemat puhkenädalat tuleks vaadata tervikuna. Nimelt esimesed kaks kergemat treeningnädalat olid üles ehitatud põhimõttel, et täielikke puhkepäevi nägi puhkenädal ette ainult ühe ning ülejäänud kuuel päeval oli iga päev mingi kergemat sorti trenn. Viimane kolmas puhkenädal eeldas aga juba oluliselt tõsisemat puhkamist, sest 2 kuuga joostud 1272 km ja ujutud 185 km olid kehale tekitanud väga korraliku väsimuse. Seega, viimase puhkenädala esimesed 5 jooksuvaba päeva olid taotuslikud. Ujumisi oli eelmisel nädalal algselt plaanis küll 3, kuid elukorraldus ei võimaldanud kahjuks teisipäeval plaanitud ujumist ette võtta. Tagantjärgi võin aga öelda, et üks ärajäänud ujumine osutus keha taastumisvajadust arvestades vajalikuks.
Olen aastate jooksul katsetanud erinevaid treeningpõhimõtteid ja järgi proovinud ka väga vähese puhkamisega treeningperioode. Seega oma kogemuse pinnalt võin öelda, et kõige kiirema arenguhüppe on taganud just läbimõeldud ja korrapärast puhkust sisaldavad treeningkavad. Puhkenädala kõige suurem väljakutse on veenda oma aju, et puhkamisega tegelikult ei kaota sa oma treenitust, kuigi just vastupidine tunne sind sel ajal tihtipeale saadab.