21.-30. maini jooksen Eestis 400-meetristel staadionitel iga päev kaks maratoni (kokku 84.4 km) ning sedasi 10 päeva järjest. Esmaseks eesmärgiks on joosta kõik maratonid alla maagilise 3 tunni piiri.
Maratonis 3 tunni alistamiseks tuleks joosta 14,1 km/t, mis teeb ühe kilomeetri kiiruseks 4 minutit ja 16 sekundit. Kuna pean endale jätma ka natuke varuaega juhuks, kui tuleb teha plaanimata lühiseisakuid (nt wc peatus, riiete vahetus, muud ootamatused vms), siis plaanis on joosta keskmiselt 100 sekundit ühe staadioniringi kohta. See teeb keskmiseks kilomeetri kiiruseks 4:10 min:sek ning tähendab maratoni lõpuaega 2 tundi 55 minutit.
Tegemist on teise katsega uues kuues – nimelt esmakordselt võtsin selle ette 2021. aastal.
Foto: Jakob Meier
Mis on seekordse katsumuse 3 suuremat muudatust?
- Kui eelmine kord jooksin avatud liikluses kergliiklus- ja sõiduteedel, siis seekord kolin kogu ettevõtmise 400-meetristele staadionitele.
- Kui eelmine kord alustasin esimese maratoniga kella 10 paiku ja teise maratoniga kella 18 paiku ning kahe maratoni vahele jäitsin päeval kõigest 5 tundi ja öösel 13 tundi, siis seekord jätan maratonide vahelise aja nii öösel kui päeval enam-vähem võrdseks. Esimese maratoniga plaanin alustada kella 8 paiku hommikul ning teisega õhtul kella 19 ajal.
- Kui eelmisel korral jooksin kõik maratonid kodu lähedal 8,44 km ringil, siis seekord on plaanis lisaks Tartule vahetada ka asukohta, joostes veel Viljandi linnastaadionil, Pärnu rannastaadionil, Tallinnas Kadrioru staadionil ja Vinnis. Linnasid plaanin vahetada matkaautoga, et taastumisprotsess ei saaks palju häiritud. Kuna esimesed päevad keha alles kohaneb ja seega on need eelduslikult ka ühed kõige keerulisemad, jooksen esimesed 7 maratoni ehk 3,5 päeva Tartus, misjärel asun linnasid vahetama (vt allpoolt). Viimased maratonid jooksen jälle kodulinnas Tartus.
Olulisemad reeglid
- 2 maratoni tuleb mul läbida 24 tunni sees (ajaarvestuse paneb käima esimese maratoni täpne stardiaeg);
- korraga tuleb mul joosta ei vähem ega rohkem kui 42.2 km;
- aeg on katkematu – s.t. mis tahes seisakud (sh WC peatus) lähevad aja sisse;
- ma ei kasuta tempo hoidmiseks ega tuulevarju saamiseks teisi jooksjaid.
Miks staadionil ja mis selle väljakutse lisaks distantsile ja plaanitavale ajalisele eesmärgile veel keeruliseks teeb?
Staadionil jooksmise mõte tekkis mul pärast seda, kui võtsin 2022. aastal esimest korda osa Ida-Virumaal toimunud 24-tunni jooksust 308-meetrisel staadionil. Vaatamata väga muutlikele ja keerulistele ilmaoludele õnnestus mul tollal seal püstitada 24-tunni jooksu Eesti rekord (245 km).
Staadionil jooksmisel on oma plussid ja miinused, kuid minu jaoks kaaluvad esimesed viimased üles. Vaimse poole pealt on väga keeruline joosta 10 päevaga 2110 staadioniringi. Loodetavasti aitab seda veidi leevendada staadionite vahetamine. Lisaks paneb sedavõrd pikalt staadionil tiirutamine lihased täiendava koormuse alla – selle leevendamiseks kavatsen võimalusel joosta pool aega päripäeva ja teine pool vastupäeva. Plussiks on kindlasti see, et tempot on palju lihtsam ühtlasena hoida. Eelmisel korral sai esimene maraton joostud lausa ajaga 2:45:58.
Eeliseks on ka see, et elektroonilist ajavõttu, toitlustamist ja riietumist on lihtsam korraldada. Tuule ja vihmase ilma korral on suureks plussiks see, et ei teki veelompe ja tuulega tuleb kõige rohkem jutti 200 meetri võidelda, misjärel saab 200 m lihtsamalt võtta. Hea on ka see, et ära langevad kõik avatud liikluses jooksmise murekohad nagu autod ja jalakäiad ning sõiduteede ületus.
Teine oluline raskuspunkt on vähese unega toimetamine. Kuigi kõrvaltvaatajale võib tunduda, et maratonide vahel on piisavalt palju aega magamiseks, siis tegelikkuses saab unetunde olema väga vähe. Enamus jooksuvälisest ajast kulub taastumisprotsessidele (nt toitumine, soojendus- ja lõdvestus, sh venitused, massaaž) – mul tuleb päevas ära süüa ca 10 000 kcal ja seda ennekõike ajal, mil ma ei jookse. Palju aega võtab ka logistika (staadionitele liikumine, linnade vahetamine, asjade ja toidu järgmiseks maratoniks valmisseadmine jne).
Kui võrrelda seda ettevõtmist 60-korde ultratriatloniga, siis kuigi see kestab kõigest 10 päeva ja on vaimse poole pealt selle võrra justkui lihtsam, siis keerukus peitub füüsilises pooles. Nimelt ultratriatloni ajal saab eelmise päeva maratoni lihastest järgmise päeva ujumise ja rattasõiduga suuresti välja ning siis jooksma minemine töösoojas lihastega on oluliselt lihtsam. Nüüd aga tuleb mul kaks korda rohkem joosta, teha seda kiiruse peale ning maratonist taastumiseks on mul aega üksikud loetud tunnid. Kuigi täna ma veel tõenäoliselt ei oska kõik raskusi ja ootamatusi ette näha, on tõenäoliselt ühed raskemad hetked seotud unetundide hakituse ning alates teisest maratonist jooksude esimesed kilomeetrid. Aga eks aeg näitab, mis raskused ja ootamatused mind kõik veel ees ootavad.
Blogisse hakkan iga päeva lõikes üles märkima, kui palju aega mul iga maratoni jooksmiseks kulub, palju ma sellega energiat kulutan, mis pulsiga ma jooksin, palju ma magan jpm. Live tulemused teen katsumuse alguses kättesaadavaks SIIN.
Oled oodatud staadionitele mind ergutama või kasvõi näiteks maratoni viimaseid kilomeetreid minuga koos läbima!
Asukohad ja ajakava
21. mail Tartus
Start kell 8 Tamme staadionil
Start kell 19 Ülenurme staadionil
22. mail Tartus
Start kell 8 Tamme staadionil
Start kell 19 Tamme staadionil
23. mail Tartus
Start kell 8 Ülenurme staadionil
Start kell 19 Tamme staadionil
24. mail Tartus/Viljandis
Start kell 8 Tamme staadionil Tartus
Start kell 19 Viljandi linnastaadionil
25. mail Pärnus
Start kell 8 Pärnu rannastaadionil
Start kell 19 Pärnu rannastaadionil
26. mail Pärnus/Tallinnas
Start kell 8 Pärnu rannastaadionil
Start kell 19 Kadrioru staadionil Tallinnas
27. mail Tallinnas/Vinnil
Start kell 8 Kadrioru staadionil Tallinnas
Start kell 19 Vinni staadionil
28. mail Vinnis/Tartus
Start kell 8 Vinni staadionil
Start kell 19 Tamme staadionil Tartus
29. mail Tartus
Start kell 8 Ülenurme staadionil
Start kell 19 Tamme staadionil
30. mail Tartus
Start kell 8 Tamme staadionil
Start kell 14:45 Ülenurme staadionil.