Eelmine aasta oli juba mitmes järjest, mil seatud eesmärgid said kõik kenasti täidetud. Kui arvad, et 40 päeva ühtejutti sportimist suutis mu isu ammendada, siis eksid. Tahe ja motivatsioon on endiselt alles ning rohkemgi veel. Hea meel on tõdeda, et hüppeliselt kasvanud treeningmahu ja -koormuste juures pidas keha ja vaim hästi vastu.
2019. aasta numbrites
- 1352 tundi sportimist – see teeb keskmiselt 3 tundi ja 42 minutit igal päeval aastas;
- 787 km ujumist (vees veetsin aega kokku enam kui 250 tundi);
- 16 302 km ratast (3327 km rohkem kui eelmisel aastal);
- 7060 km jooksmist (1388 km rohkem kui eelmisel aastal).
Numbrite kasv õigustab ennast üksnes siis, kui sellega kaasneb ka märgatav arenguhüpe. Edasiminek aasta varasemaga on olnud üle ootuste hea. Juba eelmise hooaja talvise ettevalmistusperioodi lõpus täheldasin, et olen saavutanud täiesti uue taseme jooksmises . Talvised treeningud vormistasin suve esimesel ultratriatlonil maailmarekordiliseks tulemuseks.
Seega kõik märgid ennustasid, et 40-kordse ultratriatloni ajal peaksin olema märgatavalt kiirem kui aasta varem 20-kordsel ultratriatlonil. Nii ka läks, kuid sedavõrd suurt edasiminekut ei osanud ma oodata. Kui 20-kordse ajal oli ühe täispika triatloni läbimise keskmine kiirus 11:56:38, siis kaks korda pikema katsumuse ajal oli ühe päeva keskmine aeg lausa viiskümmend minutit kiirem (s.o. 11:06:32). Mõlemad katsumused toimusid samas kohas ja väga sarnastes tingimustes nii ilma, sh tuule kui ka raja raskuse osas. Seega on need kaks ettevõtmist suurepärane võrdlusmaterjal. Milles aga täpsemalt edasiminek seisnes?
Areng on mõõdetav seitsme penikoorma sammudega
Kui 20-kordse ajal kulus mul iga päev 180 km rattasõidule aega keskmiselt 6:35:16, siis 40-kordse ajal oli see 27 minutit kiirem ehk 6:08:26 (vt tabelit üleval). Keskmiste pulsside võrdlus annab kinnitust, et tegemist oli sarnase pingutusastmega – 20 kordse ajal oli keskmine pulss 110 ja 40-kordse ajal 107. Järelikult märgatavalt kiirem rattasõiduaeg peab olema õige ettevalmistuse tulemus.
20-kordse ultratriatloni ajal kulus mul iga päev 42.2 km jooksmiseks keskmiselt 3:45:51. 40-kordsel ultratiratlonil näitasin tervelt 20 minutit kiiremat keskmist kiirust ehk 3:25:55 (vaata tabelit all). Seda, et tegemist oli keha jaoks sarnase pingutusastmega, kinnitab keskmiste pulsside võrdlus. Kui 20-kordsel ultratriatlonil joostud maratonide keskmine pulss oli 114, siis 40-kordse ajal oli see 117. See väike erinevus keskmises pulsis on tõenäoliselt tingitud ilmaoludest. 40-kordse ajal alustasin jooksuga ca 45 minutit varem ja selle võrra tuli kuumas rohkem joosta kui aasta varem. Nimelt 20-kordse ajal alustasin ma päeva 20 minutit hiljem ja rattasõidule kulus 27 minutit rohkem. Seega jooksumaratoni teine pool jäi siis juba üsna õhtusse, mil päike ja kuumus olid tuntavalt taandunud.
