Homme on hooaja avastart. Emsdetteni 2-kordne katkematu ultratriatlon on võistlus, mida korraldatakse kahe aasta tagant. Mu selle distantsi rekord pärineb samuti Emsdettenist. 2017. aastal kulus mul 7,6 km ujumiseks, 360 km rattasõiduks ning 84,4 km jooksmiseks 20:14:26.
Juba tol korral lubanuks mul füüsiline võimekus 20-tunni piiri alistada, kuid kahjuks toitumisel tehtud minetused (nt sõin liiga palju värskeid maasikaid rattasõidu ajal) põhjustasid energiadefitsiidi ning jooksu teine pool kujunes seetõttu probleemseks. Sel korral üritan olla targem ja vigade kordumist vältida.
Kus ma ajaparandamise võimalust näen?
Eelmisel korral kulus mul 7,6 km ujumisele 2:12:01. Homme loodan enam vähem sama ajaga veest välja saada. Siinjuures ei ole oluline, kas ujumisega saan ühele poole paar minutit kiiremini või kulub mul selleks mõned minutid rohkem. Esmatähtis on hea enesetundega veest välja tulla, et rattal saaks kohe tugevalt tööd tegema hakata. 2017. aastal kulus mul 360 km rattasõidu peale 10:54:03 sekundit (selle aja sees on ka esimeses vahetusalas kulutatud aeg – ca 6 minutit). Kõik treeningnäitajad viitavad selgelt sellele, et praegu peaks olema mul elu parim rattasõiduvõimekus. Seega füüsilised eeldused paremaks rattaajaks on olemas.
Rattasõidu tulemusele võib oma jälje jätta aga ilm, mis seekord saab olema heitlik. Kui ilmaennustus paika peab, siis kuivalt me ei pääse. Rattatrassi pikkus on 4,4 km ning hõlmab endas ka ühte nulli pidurdusega tagasipööret. 360 km peale tuleb teha 82 tagasipööret. Vihm muudab selle läbimise libedaks ja tehniliseks, mistõttu kannatab kindlasti ka kiirus. Positiivne selle kõige juures on vahest aga see, et ilmateade ei luba kestvat sadu.
Kõige suuremad panused ajaparandusele on mul just jooksus. Rada on kiire ning mu jooksuvõimekus kahe aasta taguse ajaga hoopis teisel tasemel. Tollal kulus mul vaatamata toitumisprobleemidele 84,4 km jooksuks 7:08:22 (selle aja sees on ka teises vahetusalas kulunud aeg – ca 4 minutit). Hästi õnnestumise korral peaks kahe maratoni läbimine kuue ja poole tunniga olema hetkel võimetekohane.
Õnneks kaua ootama ei pea, sest juba pühapäeva varahommikul on kõik selge.
Varustuse taha hea tulemus ei jää
Võistluseelsel päeval teen kerge hommikujooksu ja väikese rattasõidu. Muus osas kulub kogu aur võistlusvarustuse valmis seadmisele, toidu valmistamisele, toetustiimi nõustamisele ning kõikvõimalike ettetulevate olukordade läbirääkimisele. Minu varasem kogemus ütleb aga ühte – nii minul kui ka tiimil tuleb valmis olla igasugusteks üllatusteks.
Täna on mul hea meel tõdeda, et varustuse osas on mul olemas kõik vajalik, et teha hea tulemus. Sellel hooajal lisandus mu varustuspartnerite hulka Oakley, kelle prille ma nüüdsest kasutan. Talvel ja kevadel testisin laagrites mitmeid prille ning valisin välja mulle sobivad. Minu tegemiste ja distantside juures kasutan ma kolme paari prille. Rattasõidul eraldistardiasendis on oluline, et prilliraam ei varjaks vaatevälja. See on põhjus, miks ma varemalt just visiiriga kiivrit kasutasin. Samas oli selle kiivri suureks miinuseks see, et eriti palavates oludes ei andnud see piisavalt jahutust.
Kuigi Oakley triatloniprille saab ka jooksuks kasutada, eelistan ma oma ülipikkade distantside juures vaatevälja vaheldust ning võimalusel ilma raamideta prille. Nimelt eraldistardiks mõeldud triatloniprillidel on raamid allpool, et need kaitseks mu silmi rattasõidu ajal paremini tuule, tolmu ja putukate eest.
Fotod: Jakob Meier
Kuna katkematus formaadis ultratriatlonitel tuleb sportida ka pimedas, siis kuuluvad mu hädavajaliku varustuse hulka ka toonimata klaasidega prillid. Kuna Emsdettenis tuleb mul enamus jooksmist teha hämaras ja öösel, siis eile õhtul testisin ka toonimata prillide sobivust. Kõik toimis hästi.
Võistluse jälgimine
Kahekordse ultratriatloni võistluse start antakse 15. juunil Eesti aja järgi kell 8. Kuidas mul läheb, saad jälgida mu FB ja Instarami konto kaudu. Live tulemusi saad näha aadressil http://doubleultratriathlon.r.mikatiming.de/2019/.