Fuerteventura treeninglaager oli mu selle talve/kevade viimane. Nüüd olen füüsiliselt ja vaimselt suvisteks ultravõistlusteks valmis. Samuti võin rahumeeli sügisese põhikatsumusele vastu minna. Järgnevalt kirjutangi sulle viimasest kolmenädalasest treeningtsüklist veidi lähemalt. Esimese nädala sellest treenisin Eestis ning kaks viimast Fuerteventural.
Foto Fuerteventural 2019: Jakob Meier
Mõningaid huvitavaid fakte 21-päevasest tsüklist:
- 126 tundi treeninguid – esimene nädal 31, teine nädal 41 ja kolmas nädal 54 tundi
- kokku 74 km ujumist + 2211 ratast + 324 km jooksu;
- 13 viimase päevaga sõitsin 1930 km ratast ning võtsin 24 249 vertikaalset meetrit;
- 9 päeval sõitsin enam kui 100 km ja 4 päeval enam kui 200 km ratast;
- pikim rattasõit 240 km;
- pikim ujumine 8 km;
- jooksin iga päev, kuigi selle tsükli fookuses oli rõhk rattal ja ujumisel;
- laagri viimase päeva hommikujooksul (10 km) oli kiiruse 13,1 km/h (s.o. 4.34 min:sek/km) juures mu keskmine pulss 112;
- laagri eelviimasel päeval sõitsin 240 km ratast. Vaatamata väga tuulisele ilmale ja mägisele profiilile (tõusumeetreid 2726) oli mu rattasõidu keskmine pulss 102;
- lõpuks ma ei väsinudki ega tüdinenud ära ning võinuks sportimisega jätkata :). Küll ma sügisel aga 40 päevaga oma sportimisisu rahuldatud saan.
Väljavõte Garminist: 240 km pikkuse rattasõidu profiil (suures osas hakkab selline välja nägema ka 40-kordse ultratriatloni rattarada)
Kuidas ma oma vaimujõudu treenin?
50-tunnise nädala peamine eesmärk ongi tahtejõudu treenida. Väsinud tingimustes ja keerulistes oludes on vaimu karastamine kõige tulemuslikum. Seepärast on Fuerteventura suurepärane koht sellisteks treeninguteks – mägine profiil, palav ilm ja katkematult puhuv vali tuul. Neid tuuleolusid ei ole võimalik sõnades edasi anda, vaid seda peab ise kogema.
Siin üks näide mu tahtejõu treenimise meetodist. Laagri eelviimasel päeval jooksin hommikul 14 km, millele järgnes kohe 8,5-tunnine ja 240 km pikkune rattasõit. Päeva lõpetasin koos päikese loojumisega. Seejärel kiire õhtusöök ja kohe magama.
Pärast sellist töist päeva oleks puhkus justkui õigustatud? Eksid, sest just järgnev päev on see kõikse olulisem. Seepärast tõusingi järgmisel hommikul taas veidi enne päikesetõusu ja alustasin päeva 14 km pikkuse jooksuga. Sellele järgnes 100 km ratast ning õhtul rassisin veel 4,6 km basseinis. Esmapilgul tundub see kõik väga raske ka mulle endale, kuid päeva lõpus on võimas tunne kogeda, kuidas aju meile raskusest ebaõige pildi pähe manab.
Foto hommikujooksust Playitas spordikuurortis: Jakob Meier
Mis järgmiseks?
11. juunil asun autoga Emsdetteni poole teele. Seal antakse 15. juunil stardipauk 2-kordse ultratriatloni MK-etapile. Tegemist on iga kahe aasta tagant toimuva võistlusega. Ka 2017. a võtsin ma sellest võistlusest osa. Siis kulus mul 7.6 km ujumise, 360 km rattasõidu ning 84.4 km jooksu peale aega kokku 20 tundi ja 14 minutit. Tänavu võiks hästi õnnestumise korral olla 20-tunni piir alistatav.