Kolme nädala sees oli mul kaks täpselt samas formaadis ultratriatloni. Mõlemad toimusid kuumades ilmaoludes. Kui Austrias jäi temperatuur 1-2 kraadi alla 30 kraadi, siis Saksas oli kuuma mitu kraadi üle 30. Sarnaselt Austria võistlusele märkis mu toetusmeeskond ka Saksas üles kogu võistluse toidumenüü. Nüüd on hea võrrelda, kas ja kui palju need teineteisest erinesid.
Saksa võistluse ajal vajasin oluliselt vähem energiat
Austrias tarbisin ma 33 tunniga energiat 14 825 kcal, Saksas 12 250 kcal. Vahe on päris märkimisväärne. Siinjuures tuleb arvestada ka sellega, et kui Saksas anti start kell 7.00 hommikul, siis Austrias algas võistlus alles kell 13.00. Hilisem start võimaldas mul hommikul korralikult süüa (1303 kcal). Saksa võistluse hommikul tõusin 4.45 ning sõin vaevu pool tavapärasest hommikusöögi kogusest (ca 600 kcal).
Seega tarbitud energia kogused erinesid ca 3200 kcal. See tõsiasi ei tulnud mulle aga üllatusena, sest Austrias hõõrus kalipso ujumisel mu kukla täiesti katki. See röövis mult palju lisaenergiat, nullis mu kuumataluvuse ning tegi võistluse jooksuosa äärmiselt keeruliseks. Kuigi sain Austrias suurepärase lõpuaja (32:57:01), siis tean, et ilma kuklalt naha maha hõõrdumiseta oleks lõpuaeg olnud märgatavalt parem. Mis kehvasti, see uuesti – plaanin järgmisel aastal taas Austrias stardis olla.
Kuidas kajastus energiatarbimine alade lõikes?
11.4 km ujumise ajal tarbisin 561 kcal, mis on sama suurusjärk nagu Austria võistlusel (490 kcal). Küll aga erinesid rattasõidu ja jooksu ajal tarbitud energiakogused. Saksas sõin 540 km rattasõidu ajal ära 6781 kcal. Austria võistlusel tarbisin rattal olles energiat märgatavalt rohkem (7860 kcal), kuigi Austrias oli kergem rattarada, vaiksemad tuuletingimused ja mahedam õhutemperatuur. Lisaks veetsin Austrias rattasadulas Saksa võistlusest 55 minutit vähem aega.
Energiakulu erinevus jätkas suurenemist ka jooksu ajal. Austrias tarbisin 126.6 km jooksu ajal ära 6475 kcal. Saksa võistlusel kulus mul kolme maratoni jooksmiseks aga kõigest 4909 kcal. Kuigi Saksas kulutasin vähem energiat, oli jooks võrreldes Austria võistlusega lausa lapsemäng. Lihased olid Saksas jooksu lõpuks üsna heas konditsioonis. Austrias seevastu pidin üle olema väga tugevast lihasvalust ning lõpetades olid mu lihased energiast täiesti tühjad. Kõik see on aga igati mõistetav, arvestades, et keha pidi toime tulema marraskil ja põletikulise kuklaga.
33 tunniga tarbisin ära 24,7 liitrit vedelikku
Austrias oli palav ning seal jõin võistluse ajal 21,5 liitrit vedelikku (ei sisalda toidust saadud vedelikku). Saksas oli veel palavam kui Austrias. See väljendus selgelt ka vedeliku tarbimises – 24,7 liitrit.
Kuidas energia toitainete vahel jagunes?
75% energiat sain ma süsivesikutest, 18% rasvadest ja 7% valkudest. Sarnased näitajad esinesid ka Austria võistluse toidumenüüs. Nii süsivesikute poole kaldu menüüga läheks mul Fuerteventura katsumusel keeruliseks. 20 päeva kestva sportimise puhul tuleb kindlasti valkude ja rasvade osakaalu suurendada, vastasel juhul võib keha tabada ootamatu jõuetus. Seda tean hästi Šveitsi 10-kordselt ultratriatlonilt, kus selle probleemiga kokku puutusin.
Mida ma sõin ja jõin?
Menüü oli mul väga sarnane Austria võistluse omaga, hõlmates endas datli-banaani pannkooke, Froosh smuutisid, värskeid puuvilju ja marju (apelsin, viinamarjad, mango, arbuus, mustikad, maasikad, põldmarjad), erinevaid seemneid (kõrvitsaseemned, chia ja seesamiseemned, kooritud kanepiseemned), pistaatsiapähklid, halvaa, Belvita ja Domino küpsis, mõningad Ferrero šokolaadikommid, natuke Kinder šokolaadi ja mõned ampsud koorejäätist, kümmekond geeli.
Joogimenüü sisaldas endas nii gaasiga kui ka gaasita mineraalvett, Vichy Vitamin vett, Tailwindi spordijooki, apelsinimahla, Bufferi mangomaitselist taastusjooki sojapiimaga, Red Bulli, colat ja Saku alkoholivaba nisuõlu.