Triatlon koosneb ujumisest, rattasõidust ja jooksmisest, mitte ujumisest, rattasõidust ja kõndimisest. Eks igaühel on oma põhjused, miks nad ultratriatloni harrastavad ja mida nad sellega saavutada soovivad. Minu üks oluline põhimõte on läbida jooksudistants alati joostes, sest ultratriatloni raskus peitub ennekõike selle viimases alas – ultrajooksus. See nõuab head füüsilist vormi, tohutut eneseületust ja oskust lihasvalust üle olla. Pealegi, kui tahta olla esikohakonkurentsis, ei tohi sa endale kõndimist lubada.
Kes korra kõnnib, see teeb seda uuesti
Kõndima hakkamist tuleb iga hinna eest vältida. See on vajalik ennekõike aju ärapetmiseks. Praktika näitab, et see, kes võistlusel korra kõnnib, see teeb seda peagi uuesti ja järjest pikemalt. Lõpuks hakkab kõndimine jooksu üle domineerima. Sel põhjusel ma jään söögipeatusi tehes alati seisma ja kõndides edasi ei liigu.
Austrias võistlus oli mu kolmandaks 3-kordseks ultratriatloniks. Kahel varasemal aasatal olen osa võtnud Saksamaal Lensahnis toimunud võistlustest. Kuigi Austria jooksutrass on Saksa omast kergema profiiliga, ei õnnestunud mul seal kiiremini joosta. Kuigi olen hetkel elu parimas jooksuvormis, ei saanud ma seda Austrias 100%-liselt realiseerida. Miks? Sellest kirjutasin siin.
Austrias kulus mul 126.6 km läbimiseks 13:30:47, sellest 12:47:18 moodustas puhas liikumisaeg. Võrdluseks, et eelmisel aastal kulus mul Saksas kolme maratoni jooksmiseks 13:19:19 ja üle-eelmisel 12:35:55.
Kuigi Austrias jooksin välja võistluse kiireima aja, ei tulnud jooks mul seekord üldse lihtsalt. Esimese maratoniga jäin küll rahule – aeg 3:52:50 ning seisakuid praktiliselt ei esinenud. Järgmised maratonid aga nii rõõmsas noodis enam ei läinud. Mul tuli teha mitmeid peatusi jalgade venitamiseks. Palju kordi pidin ka pead külma veega jahutama, sest päike siras taevas ja temperatuur oli 28 kraadi. Kui tavaliselt saabub võimas “ära tegin” emotsioon ca 10 kilomeetrit enne finišit, siis seekord kogesin seda alles lõpujoont ületades. Kuna jooks tuli sedavõrd raskelt, siis ei saanud ma enne lõppu “juubeldama” hakata. Mul oli hästi meeles, kuidas eelmisel aastal samal võistlusel algusest peale suurelt võistlust juhtinud taanlasel 30 km enne finišit jõuvarud järsku täiesti otsa said.
Foto: Sellised näevad jalad välja pärast Normatec taastussaabaste kasutamist
Võistluse lõpetamise järgselt ei oleks küll uskunud, et sellest katsumusest kiiresti taastun ja et juba 19 päeva pärast selle uuesti ette võtan. Järgmisel päeval ma seda meelt enam ei olnud, sest taastumiskiirus juba ainuüksi ööga oli meeletu. Seega juba 11 päeva pärast plaanin olla Saksa 3-kordse ultratriatloni MM-i stardis.