Reedel avan ma oma hooaja Austria 3-kordse ultratriatloniga. Nüüd on viimane aeg kirjutada sulle, milline nägi välja mu viimane treeningtsükkel. Etteruttavalt olgu märgitud, et viimaste treeningute puhul on alati põhirõhk ujumisel.
Foto: Urmas Telling
Numbrites nägi 14-päevane treeningtsükkel välja järgmine:
- 41 tundi treeninguid – 45 km ujumist, 628 km ratast ning 100 km jooksmist;
- pikim rattapäev 185 km;
- pikim ujumine 8,2 km.
Juuresolevast tabelist saad näha, palju ja mida sai tehtud. Ultratriatloniks valmistumisel on oluline teada, millal tuleks teha viimased pikad jooksud, rattasõidud ja ujumised. Miks? See on vajalik, et ajastada iga ala puhul võistluspäevaks parim vorm. Asja teeb huvitavaks aga tõsiasi, et igale alale tuleb läheneda täiesti erinevalt. Ujumise võimekus väheneb ajas kõige kiiremini. Seepärast tuleb ujumisega pidevalt kuni võistluseni tegeleda. Viimase pika ja raske ujumistrenni teen ma tavaliselt 8-9 päeva enne starti. Nii ka seekord – eelmisel kolmapäeval ujusin 8,2 km (hõlmas endas ka 3,2 km jagu intensiivset režiimujumist).
Selleks et säiliks keha võime tulla edukalt toime rattasadulas pikalt istumisega, teen viimased pikad rattasõidud 12-13 päeva enne starti. Näiteks jaanilaupäeval sõitsin viimast korda rattaga Tartust Pärnusse (185 km). See on minu kogemuse pinnalt optimaalseim aeg, et keha ei jõuaks pikka rattasõitu ära unustada ning oleks samas võistluseks piisavalt puhanud.
Jooksu puhul on ajalised raamid kõige pikemad. Viimased ülipikad jooksud teen ma tavaliselt 3-4 nädalat enne võistlust. Näiteks eelviimase treeningtsükli lõpus sai kahel korral joostud maraton (vt siit).
Treeningmahtude vahekokkuvõte
Kuna juuniga sai ühele poole ühtalsi mu selle hooaja katsumuste põhiettevalmistus, on sobiv hetk võtta viimase 8 kuu treeningmahud kokku. Numbrid on järgmised:
- 721 tundi treeninguid;
- 652 km ujumist;
- 6821 km ratast;
- 3923 km jooksu.