Timo Müür on massöör, kelle juures olen juba aastaid käinud lihashoolduses. Minu esimeste keeruliste katsumuste (5- ja 10-kordne ultratriatlon) ajal äratas ta mu väga keerulises olukorras lihased kiiresti elule. Lisaks sportmassaažile tegeleb ta ka jooksutehnika analüüsimisega. Hiljuti filmis ta mu jooksutehnikat, näidates ära mu head ja vead. Nüüd kirjutan sulle sellest veidi lähemalt.
Jooksutehnika analüüsimiseks tuli mul joosta kahe kiirusega – mu tavapärase rahuliku jooksu tempoga (4.08 min/km) ja kiirelt (3.20 min/km). Jooksu jäädvustas ta filmile kolme erineva nurga alt – küljelt vaadatuna, tagant terve keha ja tagant jalgade vaates.
Mis siis minu puhul ilmsiks tuli? Alustama headest aspektidest:
- vertikaalne üles-alla kõikumine on väike;
- kehaasend jooksu ajal on hea – väike ettekallutus ja keha keskosa on stabiilne;
- kätetöö on ühtlane ja kehapoolte vahel üsna sarnane. Kogu jooksu vältel on küünarliigesed painutatud rohkem kui 90 kraadi;
- kontroll keha keskosa üle on hea – esineb vähe küljelt-küljele kõikumist. See on märk süvalihaste tugevusest.
Nüansid, mida annaks parandada:
- vasaku jala toefaasis parem puus vajub rohkem läbi kui parema jala toefaasis vasak puus (7.3 kraadi vs 3.5 kraadi – vt fotolt) – see on märk sellest, et vasaku jala keskmine tuharalihas on parema jala omast nõrgem. Seda viga peaks aitama parandada tuharalihaste (nt ÜKE-ga) tugevamaks treenimine;
- vasaku jalaga tõukan kaugemale kui paremaga ning see tingib selle, et keeran vasaku jala põhiosa rohkem sisse. See aga omakorda häirib jala sirgjooneliselt tagant ette toomist ja tingib sammu pikenemise. Seda viga peaks korrigeerima tihedam sammusagedus;
- lennufaasis toon vasaku jala tagant ette madalamalt kui parema jala. Viga saab korrigeerida tagareie lihaste tugevdamise kaudu;
- maaga kontakti hetkel võiks puusanurk olla veidi väiksem (s.t. jalg puusast rohkem sirge) ning jalg võiks asetuda veidi rohkem keharaskuskeskmele lähemal. Ka selles osas võiks korrektuuri aidata teha tihedam sammusagedus;
- jooksustiil on mul küll üle kanna, kuid keharaskuse lisandumise hetkeks on jalg täistallaga vastu maad. Maandumine võiks olla rohkem üle jala keskosa. Seda saab kergesti parandada sammusageduse kasvatamisega.
Sain kinnitust, et paljud minu jooksutehnika hälbed on lihtsasti korrigeeritavad. Ennekõike tuleb lihtsalt järjepidevalt süvalihaseid treenida. Minu kogemus ütleb, et suur kasutegur on ka mäkkejooksudel ja kiiruslikel lõigutrennidel – ebamugavustsoonis hakkab keha ise otsima kõige ökonoomsemat liikumisviisi.
Nüüd on jooksutehnika hetkeseis fikseeritud ning sügisel pärast selle aasta kõiki katsumusi võiks sellele uuesti pilgu peale visata. Hea oleks teada, kas ja kuidas mõjutab tehnikat 20 päevaga 844 km jooksmine.
Lõpetuseks lisan ka videoklipi oma jooksutehnikast kiiruse 3.20 min/km juures.