Oma plaanidest või unistustest teistele rääkimine on üheks väga heaks viisiks, kuidas hoida end motiveerituna ja kuidas suurendada tõenäosust, et see saab ka ellu viidud. Kui sa jätad oma suure eesmärgi üksnes enda teada, siis on takistuste tekkimisel lihtne seda edasi lükata või selle püüdmisest kergekäeliselt loobuda.
Eesti ultratriatlon oli mu varasematest ultrakatsumustest erinev ka selle poolest, et see sai väga palju kajastust meedias juba enne stardipauku. Seda, mis toimus katsumuse ajal mu Facebook kontol, on mul senini raske mõista – piltlikult võib lehel toimuvat liiklust võrrelda häkkerite korraldatud rünnakuga.:)
Toetusmeeskonna poolt anti mulle jooksvalt teada, kui paljud mulle kaasa elamas olid. Sellest oli rasketel hetkedel kirjeldamatult palju abi ja see on võib-olla ka üheks peamiseks põhjuseks, miks mul keerulistes olukordades kordagi katkestamise mõtteid pähe ei tulnud. Seega minu suurimad tänuavaldused kõigile kaasaelajatele ja toetajatele.
Kuidas selline meediakajastus üldse võimalikuks sai? Selle eest võlgnen tuhat tänu oma elukaaslasele Virgele ja Gerly Kedelaugile. Nende tubli töö tulemusena jõudis kogu teave erinevaid kanaleid pidi sinuni ja sinu toetus minuni. Üleval toodud fotost saad aimu, kui suurest meediakajastusest on jutt. Siinkohal lisan Virge poolt meediakajastuste kohta koostatud tabeli ka lingina, juhuks kui kellelgi tekib soov saada täpsemat ülevaadet.
Lõpetuseks väike lõbus vahepala ka eesriide tagant. Minu tegemisi TV3 seitsmeste uudiste jaoks filmimas käinud ja alati rõõmsameelne Tarmo Michelson avaldas mulle enne katsumuse algust väikese saladuse. Nimelt olevat ta Kalev Kruusiga sõlminud väikese kihlveo ja panustanud sellele, et ma katkestan oma katsumuse. Muidugi ei soovinud ta sellega halba, vaid arvestades katsumuse meeletust, ta lihtsalt arvas, et selle ära tegemine ei ole võimalik. See kihlvedu tegi mulle katsumuse ajal meenudes korduvalt nalja ning andis lisapõhjuse edukaks lõpetamiseks.