Mai alguses viisin ellu Race Across America (RAAM) kõige olulisema treeningtsükli – neli järjestikust rattapäeva, mis olid ette nähtud kui peaproov RAAMi 5000 km pikkuseks rattasõiduks. Selle nelja päevaga vurasin Eesti peal kokku 1412 km, mis on sisuliselt sama, kui sõidaksin oma kodust Tartu linna piirilt autoga Berliinini.
Treeningtsükli eesmärk oli lihtne: tekitada esimese kolme päevaga kehasse piisav väsimus ja stress, et neljandal päeval testida RAAM-il ühes päevas ees ootavat pingutust. Kolmel esimesel päeval sõitsin ilma tugitiimita, neljandal päeval liitus minuga juba sama meeskond, kes saadab mind ka Ameerikas.
Treeningtsükkel numbrites:
1. mai (neljapäev)
- Distants: 200 km
- Aeg (neto): 6:08:40
- Seisakud kokku: 5 min
- Keskmine kiirus: 32,6 km/h
- Pulss: ei mõõtnud (kella aku sai tühjaks)
- Eelneva öö uni Garmin kella järgi: 7h 40 min, skoor 90 (excellent)
- Ilm: varahommikul -4°C, päeva keskmine alla 10°C
- Marsruut: Raadi – Tartu – Puhja – Elva – Hellenurme – Otepää – Kanepi – Põlva – Mooste – Ahja – Melliste – Luunja – Aovere – Vedu – Äksi – Lähte – Tartu – Kõrveküla – Raadi
2. mai (reede)
- Distants: 350 km
- Aeg (neto): 10:35:44
- Seisakud kokku: 31 min
- Keskmine pulss: 115
- Keskmine kiirus: 32,8 km/h
- Eelneva öö uni: 5h 51 min, skoor 69 (fair)
- Ilm: varahommikul paar kraadi, päeva jooksul ~10°C
- Marsruut: Raadi – Aoverre – Luunja – Melliste – Ahja – Räpina – Värska – Räpina – Võru – Põlva – Mooste – Ahja – Vaste-Kuuste – Vana-Kuuste – Igavere – Roiu – Luunja – Aovere – Vedu – Äksi – Lähte – Kõrveküla – Aovere – Vara – Kusma – Vara – Aovere – Raadi
3. mai (laupäev)
- Distants: 357 km
- Aeg (neto): 10:48:10
- Seisakud kokku: 31 min
- Keskmine pulss: 109
- Keskmine kiirus: 33 km/h
- Eelneva öö uni: 6h 44 min, skoor 62 (fair)
- Ilm: varahommikul paar plusskraadi, terve päeva tugev läänetuul, sõidu keskmine temp ~10°C
- Marsruut: Raadi – Aovere – Äksi – Lähte – Kõrveküla – Raadi – Aovere – Äksi – Lähte – Jõgeva – Järva-Jaani – Roosna-Alliku – Paide – Türi – Viljandi – ümber Viljandi järve – Puhja – Tartu – Raadi
4. mai (pühapäev)
- Distants: 505 km
- Aeg (neto): 15:30:16
- Seisakud kokku: 40 min
- Keskmine pulss: 108
- Keskmine kiirus: 32,6 km/h
- Eelneva öö uni Garmin kella järgi: 2h 11 min, skoor 31 (poor)
- Ilm: varahommikul 0°C, rattasõidu kesmine alla 10°C, päeva peale tõusis tugev ja jahe põhjatuul
- Marsruut: Tartu – Alatskivi – Mustvee – Rannapungerja – Iisaku – Kohtla-Nõmme – Kiviõli – Sonda – Kunda – Karepa – Vainupea – Karula – Altja – Pedasaare – Võsu – Kotka – Loksa – Leesi – Kuusalu – Soodla – Raasiku – Rooküla – Vetla – Lehtmetsa – Kaalepi – Roosna-Alliku – Järva-Jaani – Koluvere – Jõgeva – Mooritsa – Palamuse – Luua – Elistvere – Äksi – Lähte – Tartu – Raadi
Peaproovi kaks põhieesmärki
- Pedaalida ja pedaalida: oluline oli olla võimalikult palju rattal ja teha üksnes hädavajalikke peatusi. Seisakud piirdusid mul ennekõike toidu ja joogi ostmise (neil päevil kui saatetiimita olin) või riiete vahetusega. Külma ilma tõttu ei õnnestunud mul päris soovitud kujul testida erineva pikkusega kehasirutamise lühipause – näiteks iga 2,5 tunni tagant 5 min peatust ja iga 6 tunni tagant 15 minutit – et teada saada, kas see on mulle sobivaim lahendus või parim kasutegur ilmneb hoopis juba näiteks lühema ja/või sagedasema peatuse korral. Eesmärk on leida kehale parim minirestardi tegemise välp, et ülekoormus kehale talumatuks ei muutuks.
- Testpäev väsimuse foonil: viimase, 505 km pikkuse päeva eesmärk oli imiteerida RAAM-i ühte päeva nii palju kui see Eesti oludes antud juhul võimalik oli. Sellele eelnes kolm järjestikust pikkade rattasõitudega päeva, et tekitada arvestatav füüsiline ja vaimne väsimus. Neljandal päeval ühines minuga tugitiim kahes autos – tiim ulatas mulle hoo pealt süü ja juua, valmistas ette riietevahetuspeatusi, sõitis ohutuledega mu taga ja saatis mind ka pimedal ajal, hoidis mind õigel (eelnevalt paika pandud) marsruudil, laadis seadmeid (nt tahavaate radar ja tuli), käis poodides ja tanklas toitu juurde varumas, testis Austriast pärit ultratriatleedist sõbralt (kes RAAM-l varem osalenud) saadud asju jpm. See oli vajalik ja õpetlik ning näitas meile päeva lõpuks ära mitmed kitsaskohad – nt see, kui oluline on hoida kõik asjad sorteeritult ja õiges kohas ning pärast kasutamist koheselt tagasi panna. Või see, et olemasolevast toidust ja joogist peab olema koostatud hea ülevaade ning et tiim mulle neid ise välja pakuks. Üliväsinud tingimustes ei suuda ma meenutada, mis toit meil kõik parasjagu valikus on.
Mõningad olulisemad tähelepanekud
- Energiadefitsiit: kuna RAAMi peaproovi kõigil neljal päeval saatis mind väga jahe ilm, maadlesin viimasel 505 km pikkusel päeval suure energiadefitsiidiga. Ja seda vaatamata sellele, et sõin päeva peale kokku väga palju ja sisuliselt kogu aeg suu matsus. Aga oma varasemate katsumuste valguses on see mulle hästi teada murekoht. Sööma peab ja tihtipeale vastutahtmist. Teist ja lihtsamat teed ei ole. Võrreldes mu varasemate tegemistega lisandub RAAMi puhul siia veel täiendav väljakutse – praktiliselt kogu toit tuleb ära süüa sportimise ajal. Millisest energiakulust on siis jutt? Tuginedes varasemate osalejate avaldatud andmetele, siis 5000 km läbimiseks kulub üle 100 tuhande kcal energiat. Kusjuures sisuliselt ei pidanud energiakulu mõttes vahet olema, kas lõpetad 8 päeva või 12 päevaga. Energiakulu 1 km kohta pidavat samas suurusjärgus olema. Näiteks rajarekordi püstitamise aastal kulus võitjal 109 tuhat kcal ( s.t. 14 tuhat päevas) ning neli päeva ja vahetult enne ajalimiiti lõpetanul 104 tuhat kcal.
- Marsruudilt eksimimine on lihtne tekkima: RAAMi testipäeval pidin tõdema, kui lihtne on väsimusest ja sellest tingitud tähelepanematusest etteantud marsruudilt eksida (st ärapöördekohta mitte märgata). Iga eksimus lisab mitte ainult nn tühju kilomeetreid, vaid nullib ka vaimujõudu. Seega RAAM-i ajal on oluline, et mu saatetiim oleks päevasel ajal pöördekohtades kindluse mõttes märku andmas. Õhtusel ja öisel ajal see ei tohiks probleem olla, sest kella 19.00st kuni 7.00ni peab RAAM-i reeglite kohaselt saateauto absoluutselt kogu aeg mu seljataga sõitma.
- Füüsiline valmisolek: viimase 7 kuu jooksul olen sõitnud 16 237 km ratast, teinud isuga ja järjepidevalt jõusaali- / keha raskusega treeningud ning praegused märgid annavad põhjust uskuda, et töö on kandnud vilja. Selg, turi ja jalad pidasid vastu ka RAAM-i peaproovi pikima (505 km) päeva. Samas ei anna see põhjust isegi mitte unistada, et RAAM-l mul ülekoormusest ja sundasendist tingitud probleemidega rinda pista ei tule. Aga vaimse poole pealt oli minu jaoks väga oluline, et mul mingeid märkimisväärseid muresid testipäevadel ei esinenud, sest RAAMi peaproov moodustas kõigest 28 % võistlusdistantsist.
- Õige riietus päästab päeva: kui Eesti maikuises jahedas ilmas midagi positiivset näha, siis andis see mulle hea võimaluse testida sobivat riietust. Neljandal testipäeval läksid käiku juba väga ammusest ajast pärist suusatamiseks mõeldud talvejakid :). Riietuse puhul oluline mitte üle riietuda ja samas ei tohi mingil juhul ka külmetada. Minu jaoks ei ole tähtis mitte ainult õige pealisriietus, vaid ka kõikvõimalikes valikutes alussärgid – varukatega ja ilma, kõrge kaelusega ja ilma, tuuetõkkega ja ilma. Näiteks esimesed kolm päeva hoidis mu keha soojas meriini tuuletõkkega alussärk. Juba kümme aastat kestnud koostöö moomoo-ga on taganud, et riiete park on mul korralik ja absoluutselt igaks ilmaks. 2019. aastal Austra viiekordsel katkematul ultratriatlonil oli väga heitlik ilm ja sagedaste külmade duššidega, mistõttu mingil hetkel enam mul kuivi riideid selga panna ei olnud. See põhjustas palju probleeme ja testis korralikult tollal mu palju hapramat vaimujõudu. RAAMiks olen aga riiete valiku ja võimaluste osas palju paremini valmis.
RAAMi stardini on jäänud kõigest neli nädalat, millest kaks nädalat vuran veel palju rattal. Näiteks eile oli mul taas pikem (226 km) rattasõit Pärnust läbi Paide ja Piibe maantee kaudu Tartusse. Viimasele kahele nädalale jääb teipering, et võimaldada kehal taastuda ja saavutada parim võimalik sooritusvõime võistluspäevaks.