Eilsega lõppes 4-nädalane treeningtsükkel, mis oli ühtlasi viimane ettevalmistus 23. septembril algavaks 20-kordseks ultratriatloniks. Olen teinud endast kõik oleneva, et hooaja põhikatsumus hästi õnnestuks. Spetsiaalselt seda katsumust silmas pidades olen 10,5 kuuga teinud peaaegu 1000 tundi trenni - enam kui 800 km ujumist, 9500 km ratast ning 4900 km jooksu.
Viimastel treeningnädalatel keskendusin pikkadele rattasõitudele ning jooksuvõimekuse värskendamisele. Viiel korral nädalas käisin ka vees, kuid ujumistreeningud jäid mõistlikkuse piiresse (kuni 5 km).
Keha rattasendiga sõbraks saamise treeningud
Fuerteventura 20-kordse ultratriatloni raskeim osa on rattasõit. See kestab ajaliselt kõige kauem, rattatrass on väga mägine ja tuuline ning ilm on sel ajal kõige kuumem. Rattaasendis olemise võimet treenisin 3+2 põhimõttel. See tähendab, et kahel järjestikusel nädalavahetusel tegin pikki rattasõite. Esimesel nädalavahetusel sõitsin kolme päevaga 200 km + 200 km + 141 km (viimane pukil) ning teisel nädalavahetusel veel kahel korral 200 km. Kui esimesed pikad sõidud olid kehale veidi väsitavad, siis nädal hiljem oli see juba üsna lihtne.
Kehale kiire taastumisvõime õpetamine
Ultratriatloni raskeim ala on vaieldamatult jooks. 20 järjestikusel päeval maratoni jooksmine paneb lihased, liigesed ja sidemed suure pinge alla. Võtmetähtsusega on keha võime end ise ööpäevaga maratonist taastada. See ei ole kaasasündinud anne, vaid treenitav. Seepärast panin möödunud nädalal palju rõhku jooksule.
Viimastel treeningnädalatel keskendusin pikkadele rattasõitudele ning jooksuvõimekuse värskendamisele. Viiel korral nädalas käisin ka vees, kuid ujumistreeningud jäid mõistlikkuse piiresse (kuni 5 km).
Keha rattasendiga sõbraks saamise treeningud
Fuerteventura 20-kordse ultratriatloni raskeim osa on rattasõit. See kestab ajaliselt kõige kauem, rattatrass on väga mägine ja tuuline ning ilm on sel ajal kõige kuumem. Rattaasendis olemise võimet treenisin 3+2 põhimõttel. See tähendab, et kahel järjestikusel nädalavahetusel tegin pikki rattasõite. Esimesel nädalavahetusel sõitsin kolme päevaga 200 km + 200 km + 141 km (viimane pukil) ning teisel nädalavahetusel veel kahel korral 200 km. Kui esimesed pikad sõidud olid kehale veidi väsitavad, siis nädal hiljem oli see juba üsna lihtne.
Kehale kiire taastumisvõime õpetamine
Ultratriatloni raskeim ala on vaieldamatult jooks. 20 järjestikusel päeval maratoni jooksmine paneb lihased, liigesed ja sidemed suure pinge alla. Võtmetähtsusega on keha võime end ise ööpäevaga maratonist taastada. See ei ole kaasasündinud anne, vaid treenitav. Seepärast panin möödunud nädalal palju rõhku jooksule.
Seitsme päevaga jooksin 171 km. Juuresolevast tabelist näed, kuidas mu jooksutreeningud nädala peale jagunesid. 20+ km pikkusega jooksud tegin teadlikult veidike aeglasemalt. Mida see tähendab? Mu rahuliku pika jooksu tempo on 4.08 min/km ja keskmine pulss selle juures 122-125. Seekord aga jooksin pikemad otsad keskmise kiirusega 4.20-4.27 (keskmine pulss 115-117 juures). Põhjus selles, et 20-kordse raames lähen ma jooksma juba väga väsinud olekus ning kindlasti ei suuda ma joosta maratoni oma tavapärase rahuliku jooksu tempoga. Seega tuli ka kiirusega tagasi hoida. Ideaalis oleks võinud pikad jooksud joosta tempoga 5 min/km, kuid puhanud olekus ei suuda ma nii aeglast tempot hoida ja tunda end selle juures hästi.