Peatoetaja
2024
2023
2021
2020
2019
29. september 2019
40-kordse ultratriatloni statistika alade ja päevade lõikes
23. september 2019
Virge: hetki meie pereelust
13. september 2019
Vaata, õpi ja tee paremini - nii rekordid sünnivadki
06. september 2019
Tagaajaja roll on samuti motiveeriv 
14. august 2019
Pulsinäitajate järgi ma justkui ei spordiks
01. august 2019
Austria 5-kordne ultratriatlon: ootamatustele kaotatud maailmarekord
08. juuli 2019
Mina teen üksi, teie kambaga: registreeri tiim ja läbi 40 täispikka triatloni
04. juuli 2019
50 572 vigastustevaba jooksukilomeetrit
28. juuni 2019
2-kordse ultratriatloni maagiliseks piiriks on 19 tundi
14. juuni 2019
Minu uus võimalus maailmarekordi rajal
06. juuni 2019
Puhanuna ma ultratriatloni starti ei lähe
28. mai 2019
Rohkete ületundidega töönädalad seljatatud. Valmis võistlema.
17. mai 2019
Minu uus abimees
12. mai 2019
Ultradistantside kõrvalt kiirust püüdes
29. aprill 2019
Varasemat kopeerides naljalt uuele tasemele ei jõua
22. aprill 2019
Mitmekülgsusest lõigatud kasu 
12. aprill 2019
Nii see juhtuski...
08. aprill 2019
Pulsi-, kiirus- ja kaalunumbrid uutes kõrgustes
01. aprill 2019
Ultradistantsid ei surma kiirust
18. jaanuar 2019
Kas haigus nullib vormi?
16. jaanuar 2019
Tagasi 20-kordse ultratriatloni rajal
2018
2017
2016
2015
2014
Kõik postitused
04. juuli 2019

50 572 vigastustevaba jooksukilomeetrit

Poleks iial arvanud, et 84 km jooksmine võib pärast 7,6 km ujumist ja 360 km rattasõitu olla nauditav ja suhteliselt muretu. Olen jooksmisesse investeerinud 18 aastat. Näib, et see aeg ja vaev hakkab end vaikselt ära tasuma. Selle ajaga olen tänaseks kokku jooksnud 50 572 km.

Foto: Jakob Meier

Fakte Emsdetteni ultratriatlonil joostud kahe maratoni kohta:

  • Emsdetteni jooksutrass on 85 km pikk - selle läbimiseks kulus mul 6:40:58;
  • jooksu netoaeg oli 6:39:12 - kahe WC-peatuse peale kulus mul aega 1:46;
  • Garmin Connect andmetel jooksin esimesed 10 km ajaga 43:26 (sisaldab ka 50 sekundit seisakut);
  • esimese poolmaratoni läbisin ajaga 1:33:05;
  • esimese maratoni läbimiseks kulus mul 3:14:53 ning teise maratoni jooksin ajaga 3:26:05;
  • kogu jooksu keskmine pulss oli 125;
  • jooksusussideks olid õhukesed ja kerged Saucony A-type 8.

Juuresolevast tabelist näed, mis kiiruse ja keskmise pulsiga ma igat kilomeetrit jooksin. Väga madal pulss seletabki, miks jooks mulle füüsiliselt lihtsalt tuli. Kui konkurents esikohale oleks tihedam olnud või kui ma oleks jooksu alustades olnud tagaajaja rollis, siis ma oleks üritanud veel kiiremini joosta (pulss 140-150 juures oleks veel üsna OK olnud). Üksinda ees olles oli mul keeruline endast füüsiliselt kõike välja pigistada. Pealegi oli mul jooksu keskosas isutuse tõttu veidi keeruline toitu alla saada, mistõttu oli kohati enesetunne veidi nadim. Aga suures plaanis oli see üks hästi õnnestunud võistlus algusest lõpuni.

Oma suurimaks õnnestumiseks kõigi seniste tegemiste juures pean aga seda, et kõik 18 aastat olen suutnud sportida vigastustevabalt. Kogu saladus peitub enda tundmaõppimises. Keha annab meile kõigest märku. Tuleb lihtsalt õppida neid signaale märkama ja neist õigesti aru saama. Kui see oskus on teatud tasemeni omandatud, siis saab kiiresti aru, millised meie võimed tegelikult on.

Veelgi enam. Siis võib treeningmahtusid ja intensiivsust tõsta vastavalt võimetele ega pea juhinduma levinud arusaamast, et treeningmahtu ei tohiks aasta lõikes üle 10% kasvatada. Vastasel juhul kasvab hüppeliselt ületreenituse ja vigastuse risk. Oma sporditegemise alguses uskusin ma seda pimesi, kuid juba ammu enam mitte. Olen selle mitte-kehtivust endale korduvalt tõestanud.

Mõningad näited:
  • kui 2014. aastal jooksin ma 2304 km, siis järgmisel aastal suurenes maht tervelt 67% (3851 km);

  • kui 2017. aastal oli mu jooksukilometraaž 4175, siis 2018. aastal oli see 36% kõrgem (5672 km);

  • jooksukilometraaž peaks märgatavalt suurenema ka tänavu. Kuigi hooaeg on alles poole peal, olen juba kokku jooksnud 4566 km. On oodata, et selle aasta jooksunumbrid küündivad 7000 kilomeetri juurde;

  • sama lugu on ka arendavate treeningutega - nende arv on samuti viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Tegelikult ongi jooksumahu kasvu taga suurenenud arendavate treeningute arv. Minu jaoks on treeningmaht arendavate treeningute kaasnähtus (loe huvi korral lähemalt siit)


Mis järgmiseks?

Juba järgmise nädala reedel (12. juulil) olen taas võistlustules. Seekord ootab mind ees sama katsumus, mille ma 2016. aastal endale Eestis korraldasin - 5-kordne katkematu ultratriatlon (19 km ujumist + 900 km ratast + 211 km jooksu).