Austria 3-kordsel ultratriatlonil kulus mul 540 km läbimiseks 15:42:11, mis teeb keskmiseks kiiruseks 34,4 km/h. Rattarajal oli üks tõus ja langus, muus osas oli trass lauge. Garmini kella järgi kogunes tõusumeetreid 2200. Vaatamata sellele oli tegemist väga kiire rajaga. Kiireks tegi rattatrassi just kurvid, mida oli võimalik suure hooga läbida. Ka tuule poolest oli ilm soodne ja soosis kiiret sõitu. Küll aga läks kümmekond minutit aega kaotsi vihmasaju tõttu. Veerevus vihmas oli tagasihoidlikum ja ka kurvid pidi aeglasemalt võtma. 4-5 tundi märgades tingimustes sõitmist pesi rattaketilt õli ja keris hammasrattad mustust täis. Seega rattasõidu lõpuks mu õlita rattakett lausa “laulis”.
Foto: Urmas Telling, Austria 3-kordne ultratriatlon 2018
Kahe nädala pärast Lenshanis on aga rattatrass oluliselt tõusuderohkem ja aeglaste tagasipööretega. Näiteks eelmisel aastal kulus seal mul 540 km läbimiseks 17:18:11 – see on tervelt 1 tund ja 36 minuti rohkem kui Austrias. Lenshani võistluse on viimasel kahel aastal teinud raskeks ka väga keerulised ilmaolud. Ülitugev tuul, külm vihm ja vahepeal lausa rahe tingisid möödunud aastal suurima katkestajate arvu. 30-st startinust 9 pidid võistluse pooleli jätma. Millalgi aga peab ka Lenshanis ilmaga veidi rohkem vedama – loodetavasti sel aastal :). Valmistuda tuleb alati aga hulleimaks.
Austria võistluse ajal tegin 15 tunni ja 42 minuti jooksul 3 väikest pausi, koguajaga 1 minut ja 20 sekundit. Kahel korral kergendasin keha ning ühte pausi vajasin, et vihmakindel jakk selga tõmmata. Ülejäänud aja pedaalisin täis aurudel. Konkurents Richardiga oli taas uskumatult tugev ning iga sekund oli arvel. Seetõttu nägin vajadust kuskilt aega kokku hoida. Vihmasadu andis selleks hea võimaluse. Nii et kahel korral kergendasin keha laskumise ajal hoo pealt.
Foto: toitumine rattadistantsil toimub hoo pealt, kui tahta olla esikohakonkurentsis
Rattarajal tuli olla kogu aeg väga tähelepanelik, sest õnnetused on kiired tekkima. Näiteks kaks võistlejat lausa kukkusid. Mul aga jooksis öisel ajal kahel korral siil ratta eest läbi ning vihmasajus mõnulesid kaks suurt konna keset teed. Üksnes keskendumine ja tähelepanelikkus aitasid mul neile otsasõitu vältida.
Rattasõit ise kulges üllatavalt lihtsalt. Keha oli võimeline muretult rattaasendis 15,5 tundi järjest istuma. Moomoo rattariided ja Trek ratas toimisid suurepäraselt.