Peatoetaja
2024
2023
2021
2020
2019
2018
11. detsember 2018
Milline on mu hetke jooksuvõimekus?
16. oktoober 2018
20-kordne ultratriatlon alade lõikes numbrites
10. september 2018
20 x ultratriatloni eel: olen treeningutega finišis. Jääb vaid starti oodata
27. august 2018
Ilma naljata. Läbi 20-kordne ultratriatlon koos minuga
20. august 2018
Unevõlas ultratriatlonid. Kuidas magamatusega toime tulla?
13. august 2018
Saksa ultratriatlon: meeletus palavuses jõin ära 2,5 ämbrit vett
07. august 2018
Ilm - ultratriatloni neljas distsipliin
19. juuli 2018
Austria ultratriatlon: 33 tunniga sõin 6 päeva energiakulu
15. juuli 2018
Austria ultratriatlon: 126.6 km rasket jooksu pani küsima, kas suudan seda kohe jälle korrata
13. juuli 2018
Austria 3-kordne ultratriatlon: rattaga Pärnust Poola. Pausideta.
12. juuli 2018
Austria ultratriatlon: läbi tugeva valu uue rekordini
05. juuli 2018
Keha võime pikalt sportida kaob kiiresti 
28. juuni 2018
Veel 8 päeva ootamist
25. juuni 2018
Toit, mis teeb mind väsimatuks
21. juuni 2018
Kas puhkenädalal viskan jalad seinale?
14. juuni 2018
Kas mu avameelsus on konkurentidele eeliseks?
11. juuni 2018
Treeningutega finišis. Ootan starte.
07. juuni 2018
Ujumise abil võimekamaks jooksjaks
30. mai 2018
Kuidas kaalulangus tulemuseks vormistada?
25. mai 2018
Forerunner - asendamatu info mu randmelt
21. mai 2018
Hullumeelne treeninglaager - 16 päevaga kondiaurul 2328 km
15. mai 2018
Olen 844 km jooksmiseks valmis
02. mai 2018
Kaks korda mudas kinni ja kukkumine - ikkagi rekordilähedane jooks
24. aprill 2018
Mu jooksutehnika on kaugel ideaalsest
27. märts 2018
Mahukad jooksutsüklid põletasid rauda ja D-vitamiini ereda leegiga
21. märts 2018
Spordiparadiis Playitas - minu 20-kordse ultratriatloni staap
05. märts 2018
Hooaeg algas edukalt, kuid see on alles algus ...
07. veebruar 2018
Jooksuvõimekus selle hooaja mammutkatsumuseks olemas
08. jaanuar 2018
Treeningmaht kui arendavate treeningute kõrvalprodukt
2017
2016
2015
2014
Kõik postitused
05. märts 2018

Hooaeg algas edukalt, kuid see on alles algus ...

Erinevalt eelmisest hooajast õnnestus käesoleva hooaja avastart suurepäraselt. TransGranCanaria 125+ ultrajooksuks ettevalmistus kulges ilma tagasilöökideta ning kõik see realiseerus üle ootuste heas tulemuses. 

Neli aastat olen üritanud leida lahendust, kuidas rohkete tõusu- ja langusmeetritega mägiultrajooksuks treenida. Varemalt sai tehtud palju vigu ja seetõttu kogetud ka sõnulseletamatut lihasvalu. Seekord panin aga ettevalmistusega täppi.

Fotot:  Racephotos Sport Photography

Milline mu ettevalmistus välja nägi?


Ettevalmistus algas novembri alguses ning hõlmas endas nelja tsüklit. Esimesest kirjutasin ma sulle eelmise aasta detsembris (vt siit), teisest jaanuari alguses (vt siit) ja kolmandast veebruaris (vt siit). Nüüd toon sinuni ka neljanda, 2 nädalat enne võistlust tehtud viimase ettevalmistuse. Juuresolevalt tabelilt näed, et nädal enne võistlust oli väga raske nädal, mis hõlmas endas 205 km jooksu ja millest suur osa sai tehtud mägisel võistlustrassil. Tsükli raames tegin ka üksikuid kuni paarikümne minutilisi taastavad rattasõite, kuid neid oli vähe ja seepärast ei hakanud nendega tabelit kirjuks ajama.

Vahetult enne võistlust tekkis ka väike oht haigestuda, kuid õnneks sai see kiirelt seljatatud. Nimelt teisipäeval, mil rasked treeningud olid just lõppenud ja keha oli taastumas, sai ujulas veemassaaži nautimisel veidi külmetatud. Täiesti oma rumalus ja hooletus. Kolmapäeval ja neljapäeval oli mul kurk valulik ning nina nohune. Seepärast sai viimaste päevade treeningutes tehtud ka muudatusi, jättes ära 7,2 km pikkuse ujumise ja tunnise jooksu võistlustrassil. Õnneks võistluspäeva hommikuks tundsin end hästi.


Lühidalt võistlusest


Enesetunne oli super kuni 74 km toidupunktini, mis väljendus ka heas tempos. Esimese maratoni läbimiseks kulus 4,5 tundi ning teise maratoni sai seljatatud natuke alla 5 tunniga. Viimase maraton läbimine võttis ca 6 tundi. Selleks ajaks olid jalalihased juba korralikult väsinud ning enamuse viimasest maratonist moodustas väga tehniline ja kohati ka üsna porine laskumine. Esimesed muidugi sellest end heidutada ei lasknud, näidates laskumistel uskumatut kiirust. Nii keerulisel maastikul heaks laskujaks saamine eeldab palju sellistes oludes ka treenimist. Üksnes tõusude ja laskumiste harjutamisest siin ei piisa, vaid tuleb õppida kiiresti jooksma just kivisel (sh rohkelt lahtiseid) ja ebatasasel mägirajal.

Harjutamist vajab ka pimedas jooksmine ja seda just allamäge, kus kiirused suuremad ja vaateväli pealambi valgusvihuga piiratud. Oluline on kasutada head pealampi. Olen TransGranCanaria ultral varemalt kahel korral jooksnud kehva pealambiga. Võin kinnitada, et valgustuse kvaliteet mõjutab su liikumiskiirust oluliselt, rääkimata heast emotsioonist ja kindlustundest, mida võimas valgustus sulle neis rasketes oludes pakub. Kasutasin jooksu ajal Lupine Neo X4 pealampi. Koos kohustusliku varuakuga sai terve öö muretult mööda saadetud.


Foto Tarmo Haud

Varemalt olen ultrakatsumustel kasutanud ka Lupine Piko pealampi (vt fotot), mis on Neost võimsam ja sobib hästi ka rattasõiduks. Nimelt Eesti 5-kordse ultratriatloni ajal oli just Piko lamp see, mis öisel ajal ja suures vihmas valgustas mu vaatevälja sedavõrd võimsalt, et tihtipeale vastutulevad autod vilgutasid tuledega. Piko võimsus on võrreldav auto täistuledega.


Taastumine võistlusest toimus helikiirusel


Viimasel kolmel aastal olen ma 2,5 päeva pärast võistlust (ehk kohe koju Eestisse jõudes) lasknud teha vereanalüüsid, et hinnata mis jälje võistlus kehasse jättis ja kui kiirelt keha sellest taastub. Selle aasta analüüside tulemused valmistasid palju rõõmu ja rahulolu. Parimat tagasisidet lihaste seisukorra ja taastumise kohta annab näitaja nimega kreatiini kinaas. See on lihastes leiduv rakusisene ensüüm, mis reageerib füüsilisele koormusele. Minuealiste normväärtuse ülempiiriks on 308. Kui üle-eelmisel (2016) aastal mõõdeti mul selleks näiduks 922 ja eelmisel aastal aga koguni 5313, siis seekord oli see näitaja 327.

Märk heast taastumises on ka see, kui kiiresti ma saan võistlusjärgselt oma esimese jooku teha ning millise enesetundega. Tavaliselt läheb rohkem kui nädal, mil jalalihased lubavad esimese kerge jooksutrenni ette võtta. Seekord olid jalad jooksuvalmis kõigest mõni päev pärast võistlust ja jooksu ajal oli enesetunne hea.

Kiire taastumise nimel tuleb juba enne starti vajalikud toimingud teha. Valmistasin endale korraliku koguse taastusjooki ning kombineerisin rosinatest, erinevatest pähklitest ja seemnetest koosneva eine, mille palusin toetusmeeskonnal mulle finišeerimise järgselt anda. Usun, et selline kvaliteetne kõhutäis kohe pärast nii rasket pingutust mängis suurt rolli, et võistlusjärgsel hommikul oli mul lihasvalu täiesti kadunud. Varasemalt olen pärast taolisi katsumusi olnud kange kui puuhobune ja liikunud vaevaliselt.

Taastumisvõime saab sel suvel uuel moel proovile pandud, sest plaanis on osa võtta kahest 3-kordsest ultratriatlonist ning neid lahutab kõigest 2 nädalat ja 5 päeva.