Täna algas viimane nädal käimasolevast 4-nädalasest treeningtsüklist. Ujun viiel päeval nädalas, ratast sõidan kuuel päeval nädalas ning jooksen iga päev. Kui eelmise nädala põhiujumised (esmaspäev, kolmapäev ja laupäev) jäid 5-6 km vahele, siis selle nädala teises pooles ootab mind ees juba 7,2 km ujumine.
Minu puhul kehtib reegel, et vees tehtud raskest tööst saab kõige rohkem kasu jooksuvõimekus. Möödunud nädal tõi taas trennis uue 10 km jooksurekordi – aeg 31:48. Nädal aega varem joostud rekord sai seekord parem tervelt 36 sekundit. Ka seekord ei olnud tegemist maksimaalse pingutusega, vaid kiirusvastupidavuse arendamise treeninguga, kus enamus jooksu toimus allpool anaeroobset läve.
Jooks numbrites nägi välja järgmine: esimesed 6.5 km jooksin kiirusega 3:12 min:sek/km ning pulss tõusis kuni 161-ni. Viimased 3.5 km jooksin kiirusega 3:06 min:sek/km ja pulss tõusis jooksu lõpuks 170-ni. Allolevast videost saad näha, kuidas selline kiirus jooksulindil kõrvaltvaatajale paistab.
Oma treeningutes panen ma väga suurt rõhku alade vahetamise treenimisele. Oluline on, et ala vahetamisega oskaks keha eelmisest tegevusest juba järgmise tegevuse ajal taastuda. See on 40-kordse ultratriatloni puhul võtmetähtsusega oskus. Tähtis ei ole ainult rattalt jooksule ülemineku treenimine, vaid ka ujumiselt ülemineku treenimine. Mina näiteks teen praktiliselt alati pärast basseiniujumist kohe jooksutrenni otsa. Selle tulemuseks on tõsiasi, et ujumine (olgu ta keeruline tahes), ei mõjuta sisuliselt üldse jooksuvõimekust. Paar näidet eelmisest nädalast:
- reedel ujusin 3.3 km ning seejärel jooksin kohe 15 km ajaga 58:12 (s.t. keskmine kiirus 3:53 min:sek/km). Keskmine pulss jooksu ajal oli 126;
- laupäeval ujusin 5.5 km ning seejärel jooksin kohe 12 km ajaga 47:28 (s.t. keskmine kiirus 3:57 min:sek/km). Keskmine pulss jooksu ajal oli 123.
Erinevate alade üksteise järgi tegemisel on ka mitmeid muid kasutegureid. See säästab mulle palju aega ning seeläbi treenin ma samal ajal ka keha võimet suurte mahtudega toime tulla. Kindlasti on see meetod üks mu aeroobse vastupidavuse nurgakivi.