Hetkel olen treenimas Playitas´e spordikuurordis – kohas, kus ma eelmisel sügisel endale 20-kordse ultratriatloni korraldasin. Selle treeningtsükli vältel keskendun muuhulgas ka jooksuvõimekuse arendamisele. Enamus oma jookse teen samal 3 km rajal, mida mõned kuud tagasi läbisin 20 päeva jooksul enam kui 280 korda. Päris huvitav oli teada saada, milline on mu jooksukiirus ja pulss nüüd, mil sellele ei eelne täispika triatloni läbimist.
Foto: Jakob Meier
Juuresolevalt fotolt näed, kui palju bruto- ja netoaega kulus mul 20-kordse ultratriatloni raames iga päev maratoni läbimiseks ning millise keskmise pulsiga ma maratoni jooksin. Ainult kahel esimesel päeval oli keskmine pulss üle 120, kõigil teistel päevadel jäi see alla 120. Esimeste päevade veidi kõrgem näit oli tingitud sellest, et sinna ajale sattusid katsumuse ühed kõige palavamad ilmad (33-37 kraadi) ning keha ei olnud veel kuumaga piisavalt harjunud. Näiteks 11. päeval alustasin jooksmist samuti 33-kraadises kuumuses, kuid selleks ajaks oli keha juba kuumaga hästi kohanenud. See väljendus selgesti ka enesetundes. Keha kuumaga kohanemist ilmestab hästi 1. ja 11. päeva maratonide võrdlus. Sama jooksutempo juures oli 11. päeva keskmine pulss 110 ehk teisisõnu 18 lööki esimese päeva omast madalam.
Kui keegi peaks nüüd arvama, et äkki mul ongi loomu poolest nii madalad pulsid, siis nii see ei ole. Kui ma maratoni aja peale jooksen, siis mu keskmine pulss jääb veidi 170 alla. Eelmisel aastal Raplas 10 km joostes oli mu keskmiseks pulsiks 176 ja maksimaalseks 187. Taolised pulsid ei ole harv nähtus ka treeningutel. Näiteks eilne aeroobse läve arendamise treening nägi välja selline: esmalt jooksin 6 km soojaks. Sellele järgnesid kohe lõigud 3 x 8 minutit (kiirusega 3:28 km kohta). Pulss jäi lõikude ajal vahemikku 162-172. Lõikude vahel jooksin taastumiseks 4 minutit kiirusega 12 km/h.
Praeguses treeninglaagris 20-kordse ultratriatloni jooksutrassil sarnase pingutustaseme juures joostes on mu jooksukiirus 50 sekundit kilomeetri kohta kiirem. Seega üldistatult võib öelda, et kehtib 1 minuti reegel. Suhteliselt puhanud oleku jooksukiirus langeb väsimuse ja distantside kuhjumise korral ca 1 minut kilomeetri kohta. Seepärast on ultrasportlasel oluline treeningute raames üritada oma aeroobses tsoonis jooksmise kiirust kasvatada, sest seeläbi kasvab ka võime ülipikkasid distantse järjest kiiremini läbida. Selleks tuleks aga oma treeningutesse hõlmata ka arendavad jooksutreeningud.