8 kuud tagasi alustatud ettevalmistus 10. juunil algavaks ultratriatloniks sai nädalavahetusega joone alla. Viimased kaks nädalat olid väga trennide rohked ja tavapärasest veidi teistsuguse ülesehitusega. Nimelt tuli mul oma keha hommikust õhtuni kestva liikumisega ära harjutada, vastasel juhul kujuneks eesootav 5-kordne ultratriatlon kannatuste rajaks juba väga varajases staadiumis. Kui tavaliselt on mul ühe treeningtsükli ajal keskpunktis kaks ala (nt ujumine ja jooks või ujumine ja ratas), siis viimased kaks nädalat tuli kõigi kolme alaga võrdselt palju tegeleda. Seega nägi mu viimase kahe nädala treeningplaan ette mitmeid pikki ujumisi, rattasõite ja jookse.
Tavaliselt teen ma oma viimased ülipikad rattatrennid 12-14 päeva enne katsumust. Nii toimisin ka seekord, sõites rattaga reedel Tartust Pärnusse ja pühapäeval Pärnust Tartusse tagasi. Rattasõitude vahele jäänud laupäevase päeva sisustasin pika jooksuga. Minu GarminConnect treeningpäeviku kohaselt oli seekordne rattasõit Pärnusse ja tagasi koguni juba üheteistkümnes kord. Võrreldes varasemate sõitudega, oli viimane kord üks lihtsamaid ning seda vaatamata tõsiasjale, et eilne tagasisõit oli vastutuules. Minu jaoks on see selge märk sellest, et olen saavutanud oma füüsilise ja vaimse valmisoleku haripunkti.
Kuidas treenida 900 km pikkuseks ühtejutti rattasõiduks?
Sellel hooajal on rattakilomeetreid kogunenud 7032, mida ma pean enda tegemisi arvestades igati soliidseks mahuks. Rattasõidu ettevalmistus sai alguse juba detsembris Tenerife treeninglaagris, millele järgnes Lanzarote treeninglaagerning soojamaa laagrid lõpetas Llore de Mar treeningtsükkel. Nende laagrite kohta tehtud blogipostitustest võid lugeda, kuidas ma end 900 km rattasõiduks füüsiliselt ja vaimselt valmis seadsin.
Oma pikimad rattasõidud olen teinud kahekordsete ultratriatlonite raames, olles kolmel korral läbinud 360 km ühtejutti. Selle distantsiga on keha seni ilusti toime tulnud. Kuigi hüppe 360-lt 900-le kilomeetrile on väga suur, usun, et see on tehtav.
Eesti ultratriatloni rattatrass
Järgnevalt avaldan sulle 5-kordse ultratriatloni 900 km pikkuse esialgse rattatrassi ning palun sinu abi.
Nimelt kogu trassi mul enne katsumust läbi sõita ei õnnestunud, mistõttu on mulle teadmata, kas kusagil on teetöid, mis teevad trassi saateauto või jalgrattaga läbimatuks. Samuti oleksin tänulik info eest, kui mingil lõigul on väga kehv teekate või väga tihe liiklus. Olgu siinkohal märgitud, et liiklustiheduse ja teekatte osas on mul varasemast kogemus olemas (vt kaardil tähistatud sinisega). Need teed, mida hiljuti või üldse ei ole sõitnud, on tähistatud punasega (vt kaardilt).
Trass ise on järgmine: Tartu-Valga-Võru-Tartu-Viljandi-Pärnu-Lihula-Rapla-Kose-Alavere-Rasivere-Vetla-Lehtmetsa-Jäneda-Tapa-Kadrina-Assamalla-Pandivere-Pajusti-Roela-Paasvere-Venevere-Avinurme- Jõgev-Mustvee mnt -Jõgeva-Tabivere-Lähte-Tartu-Aovere-Luunja-Lohkva- Rõõmu tee -Aovere – Raadi mõis (Tartu).
Selle kohta, kus ma täpselt asun ja kuidas ma trassil kulgen, saab katsumuse ajal jooksvalt teavet minu FB lehelt, sest mõistetavalt ei ole mul nii pika ettevõtmise puhul võimalik ette öelda, mis kell ja kus ma olen. Rattasõit toimub nii öösel kui päeval – nii palju saan öelda, et ideaalis olen plaaninud, et pimedal ajal sõidan Tartust Pärnusse. Selle paikapidavus selgub aga jooksvalt. 🙂