Kui ma esimest korda Garmin kella juures olevast Garmin Pay funktsioonis kuulsin, siis ma sain selle toimimisest täiesti valesti aru. Nimelt algselt arvasin, et kellaga maksmisel peab mul alati interneti toega telefon kaasas olema. Kusjuures ma ei olnud kaugeltki ainuke, kes nii arvas. Kui tuttavate ja sõpradega see jutuks tuli, siis arvati sama. Tegelikult ei ole kellaga maksmisel telefoni vaja. Tõele sain jälile juhuslikult – maksin poes kellaga, pärast mida aga avastasin, et mul ei olnud telefoni kaasas, kuigi makse õnnestus :).
Pärast seda meeldivat avastust on see juba pikka aega olnud sportimisel mu suur abimees. Võin muretult jooksma minna, ilma et peaks muretsema piisava vee ja toidu olemasolu pärast. Kui janu või nälg tekib, siis teen kiire peatuse tanklas või poes. Näiteks kõiki oma pikkasid jooksutrenne alustan ma kõigest 250ml veega täidetud flaskiga (telefoniga ma jooksmas ei käi) ning puudujääva vee ostan juurde.
Foto: Jakob Meier
Garmin Pay on teinud mu elu lihtsamaks ka rattasõitudel. Kuigi siis on mul telefon ja pangakaart kaasas, on need võimaliku vihma eest pakitud veekindlasse kotti rattasärgi seljal olevasse taskusse. Eriti tüütu on seda joogi- või söögipeatuse ajal iga kord lahti arutama hakata. Ma sõidan rattaga väga tihti Tartu ja Pärnu vahelist teed ning palavatel ilmade korral tuleb mul joogivarusid kahel korral täiendada. Kellaga makstes käib see kiirelt ja mugavalt.