Viimase treeninglaagri järgselt kontrollisin verepilti ning lasin mõõta oma keha koostist DEXA meetodil. Verepilt oli korras ja mingeid ohumärke raskest treeninglaagrist näha ei olnud. Keha koostise tulemused andsid samuti põhjust rahuloluks, sest selliseid näitajaid ei ole mul varem olnud.
2013. a septembris maratoni joostes kaalusin ma 80,6 kg ning rasvaprotsent pidi mul siis olema veidi alla 20. See iseenesest ei takistanud mul kiiresti jooksmast (maratoni tulemus 2:45:40), kuid kõik see tuli kehale raskelt.
Oktoobris 2013 kolisin mõneks ajaks elama ja treenima Lanzarotele. Nii treeningutes kui ka toitumises sai tehtud palju muudatusi, mistõttu kaalusin vaid 3 kuud hiljem juba 73,2 kg ja rasvaprotsent oli kukkunud 12,2%-le. Kõik see kergustunne väljendus selgelt ka maratonijooksus. Detsembri alguses tulin Lanzarote maratonil ajaga 2:38:50 teisele kohale. Pärast seda kuni tänaseni on mu kehakaal püsinud 75 kg juures.
Eelmise aasta Šveitsi katsumuse ajal kaalusin end pidevalt. Ka paljud teised osalejad soovisid mu kaalu kasutada. Minu jaoks oli huvitav teada, kui palju keegi kaalus. Sealt tekkis mul ka arusaam, et ma ei ole enda jaoks veel ideaalset kehakaalu leidnud. Ideaalse all pean silmas näitu, mille juures jõud ja kiirus oleks parimas suhtes. Kui kaalu kaotada lihasjõu arvelt, siis väiksem kaalunumber ei võimalda sul olla kiirem. Vastasel juhul võiks ju kõik kõhnad ja kerged inimesed hästi joosta.
Eile hommikul kaalusin ma 72,2 kg. Nii vähe kaalusin ma viimati kasvueas põhikoolis. Kaalust olulisem on aga minu jaoks rasvaprotsent, milleks mõõdeti 11,1. Juuresolevast tabelist näed, kuidas rasvaprotsent on mul kahe aasta jooksul muutunud. Kõik need mõõtmised on toimunud DEXA meetodil, mida peetakse üheks täpsemaks mõõtmise viisiks. Näiteks kodus mõõtis mul kaal samal päeval vahetult enne DEXA mõõtmist rasvaprotsendi näiduks 14,1. Nüüd kodus edaspidi kaaludes tean, et ca 3% näitab mu kaal rohkem.
Rasvaprotsendi kõrval on teiseks oluliseks näitajaks lihasmass. Viimane mõõtmine tuvastas, et kaalulangus ei tulnud lihasmassi arvelt. Juuresolevast tabelist näed, kuidas mu lihasmass viimase kahe aasta mõõtmiste käigus muutunud on.
Ilma enesetunnet hindamata aga jäävad numbrid minu jaoks ainult numbriteks. Juba viimases Lanzarote treeninglaagris tundsin, kuidas mul oli rattal varasemast kergem mägesid sõita. Seda toetavad ka konkreetsed numbrid. Nimelt eelmisel aastal valmistasin rattavõimekust ette just Lanzarotel – panin tänavu tähele, et kasutasin tõusudel sama rattaga sõites 1-2 käiku raskemat ülekannet.
Samuti on mu jooksusamm muutnud nauditavalt kergeks ja kiireks. Olen viimastes postitustes korduvalt hüppeliselt paranenud jooksuvõimekusest kirjutanud. Ka seda toetavad numbrid – TransGranCanaria 125 ultrajooksul parandasin varasemat tulemust kahe tunniga ning pühapäeval jooksin elu kiireima 10 km.