Hooaja esimese stardini on jäänud veel üheksa päeva. Ultratriatloni puhul on mu stardieelne ettevalmistus erinev tavapärase (lühema ja intensiivse) võistluse omast. Kui organisimi maksimaalpingutust nõudva võistluse starti lähen puhanuna, siis ultravõistluse puhul on tulemus parem, kui keha on juba mõnda aega töörežiimiga harjunud. Seepärast ajastangi viimase taastumisnädala alguse kolm nädalat enne starti. Nii ka seekord, mil eelmine nädal oli kergem treeningnädal. Siinkoha täpsustan, et kergem treeningnädal tähendab üldjuhul iga päev treenimist, kuid väiksemas mahus. Näiteks viimasel taastumisnädalal tegin kümme treeningut (koguajaga 14 tundi).
Foto: Jakob Meier
Nädal enne võistlust tõstan koormuse ja intensiivsuse uuesti üles. Sealjuures on põhirõhk ujumisel. Kõige kauem püsib kehas jooksuvõimekus ning seda on 3-4 nädalat hoida suhteliselt lihtne. Keha võime rattasõiduasendiga hästi toime tulla säilib samuti mitu nädalat. Seepärast teengi viimased ülipikad rattasõidud 2-3 nädalat enne starti.
Ujumisega seevastu on lood hoopis teised – veetunde ja ujumisvõimekuse hoidmiseks tuleb vees käia kogu aeg ja vahetult võistluseni välja. Viimased rasked ja pikemad ujumised jäävad tavaliselt kuni nädal enne starti. Selleks et võistluse raames 7,6 km hästi ujuda ning veest hea enesetundega välja tulla, tuleb võistluseelsel nädalal palju vees tööd teha. Minu jaoks tähendab see viit ujumistrenni, millest kolm on pikemad ja režiimidega. Näiteks esmaspäeval oli mul 5,5 km, eile (kolmapäeval) 6,6 km ning laupäeval ootab ees veel 5,6 km pikkune ujumine.
Ujumised ei tohi kannatada ka võistlusnädalal stardipaika reisides. Sõit Tartust Emsdettenisse kestab sisuliselt kaks päeva (ööbimisega Poolas). Ujumiste planeerimisel tuleb sellega arvestada – esmaspäeval ujun veel kodus, teisipäeval reisin terve päeava, et kolmapäeva õhtupoolikul stardipaigas olla ja esimese asjana ujumistrenn ära teha.