Eilse 179 km pikkuse rattasõiduga sai Race Across America (RAAMi) ettevalmistusele joon alla tõmmatud. Maikuu oli plaanitud treeningtundide ja kilomeetrite poolest pikimaks. 1. maist kuni eilseni (26. maini) sai rattaga kokku vuratud 3246 km ehk keskmiselt 124,8 km päevas. Ilm on olnud maile omaselt ettearvamatu – kuu alguses maadlesin külma ja tuulega, kuu lõpus aga jaheduse ja vihmaga. Näiteks eilse sõidu viimased kaks tundi veetsin vihmas ligunedes. Aga võtsin seda kui võimalust testida viimast korda moomoo rattariideid – ei pidanud pettuma.
Ainus äärmus, mida ma sel kuul Eestis ei saanud testida, aga mis RAAM-il saab olema määrava tähtsusega, on kuumus. Õnneks on kuumataluvust võimalik tõhusalt treenida ka sisetingimustes rattapukil. Kuna kuumaga kohanemise efekt kaob kiiresti, kui treeninguid ei jätkata, jätsin selle teadlikult kõige viimaseks treeninguetapiks.
Kuidas ma kuumatreeningut teen?
Kuna väljas ei ole kuumusest haisugi, tuleb läheneda teistmoodi. Selleks kasutan Core kehatemperatuuri andurit, mis mõõdab keha sisetemperatuuri ja edastab andmed otse mu Garmin Edge rattakompuutrisse. Kuumataluvuse treeningu eesmärk on hoida treeningu jooksul vähemalt 45 minutit kehatemperatuuri vahemikus 38,5–39,5 °C (ehk „Heat Zone 3“). Selles tsoonis hakkab kuumus mõjutama füsioloogilisi protsesse ja keha kohaneb efektiivsemalt.
Näiteks hiljuti tegin kodus 5-tunnise rattasõidu pukil – see on ühel ajal nii suurepärane vaimu- kui ka kuumatreening. Selleks, et keha suudaks end jahutada, vajab ta palju vedelikku. 5 tunni jooksul kulus mul 7,25 liitrit vedelikku ning lisaks kaotasin peaaegu kaks kilo kehakaalust. Võrdluseks: eile, kui väljas olid jahedad ja märjad olud, kulus sama pika sõidu jooksul vaid 2 liitrit vedelikku.
Olen kuulnud, et ühel RAAM-i varasemal võitjal kulus 8 päeva jooksul 80 liitrit vedelikku. See tundub mulle täiesti usutav nuber ja minu jaoks isegi võib-olla veidi tagasihoidlik number. Nimelt 2018. aastal Fuerteventuural ultratriatloni ajal jälgisime mu toidu ja vedeliku tarbimist ning kõige kuumemal päeval kulus mul seal koguni 18 liitrit vedelikku.
Core andurit kasutasin ka 2023. aastal Death Valleys korraldatud katsumusel. Tänu sellele suutsin seal meeletus kuumuses ellu jääda ning vältida ülekuumenemist.
Juuresoleval pildil näed andmeid, mida ma ekraanilt näen, ning kui palju ma erinevates tsoonides viimase nädala jooksul treenisin. Hetkel on mu kuuma adaptsioon lõppjärgus – umbes 80% – ning järgmise nädalaga peaks valmidus olema täielik.
Kuumaga kohanemine – miks see oluline on?
See ei tähenda, et 45-kraadine kuumus mind kõrbes ei mõjutaks. Vastupidi – see saab kindlasti olema karm katsumus. Kuid ilma kuumatreeninguteta oleks kuumus veel talumatum. Eesmärk on pigem see, et keha oskaks kuumaga paremini toime tulla ja „ülekuumenemise piiril“ veidi kauem vastu pidada.
Stardini jäänud kaks nädalat
Tänasest on stardini jäänud täpselt kaks nädalat. Juba järgmisel neljapäeval lendan koos tiimiga Californiasse, Oceancide’i. Enne starti tuleb kohapeal teha veel check-in, osaleda korraldaja koosolekul ja täita kõik vajalikud dokumendid (race clearance forms). Aga kogu füüiline ettevalmistus on tehtud – nüüd jääb ainult veel oodata ja hoida vaimu teravana!