Lõppevale hooajale täna tagasi vaadates ja seda varasematega võrreldes on märgata väga suurt arenguhüpet. Kui nüüd küsida, millest see arenguhüpe on tingitud, siis vastus peitub minu arvates just toitumises. Nimelt veidi enam kui aasta tagasi tegin ma oma söömisharjumustes kardinaalseid muutusi, mis väga üldistatult seisnes selles, et hakkasin vaid taimset toitu sööma. Otsustasin taimset toitumist proovida, sest olin lugenud ja kuulnud paljudest ultrajooksjatest, kes sellist toitumist praktiseerisid. Ikka ja jälle toovad nad esile oma toitumise kui suurepärase tulemuse tagaja ja hea enesetunde allikana. Täna võin öelda, et minule see sobib ja on end igati ära õigustanud.
Selle postituse eesmärk ei ole kedagi üles kutsuda lihatoitudest loobuma, küll aga soovin sulle näidata taimse toitumise olulisust kiirel taastumisel. Selleks tegin ma tabeli kujul kättesaadavaks loetelu toiduainetest, mida ma söön, näidates ühtlasi ära, milliseid ja kui suurtes kogustes vajalike vitamiine ja mineraalaineid need sisaldavad.
Esmalt aga veidi sellest, mida see suur arenguhüpe siis endast kujutab, sest loodetavasti seeläbi õnnestub mul sind veenda, kui suur osa mängib toitumine edukas ja kiires taastumises. Käesolev hooaeg oli varasematest erinev nii treeningmahtude, tulemuste kui ka enesetunde mõttes. Sellel hooajal suutsin lõpuks alistada 7 aastat tagasi maratonijooksus tehtud isikliku rekordi ning seda tervenisti kahel korral. Kusjuures nii Lanzarotel kui ka Tartu linnamaratonil osalemised olid minu jaoks treeningvõistlused, mitte hooaja põhisündmused. Uus rekord sai joostud ka märtsikuus toimunud poolmaratonil, olles samal päeval kõigest kaks tundi varem eelmise trenni just lõpetanud.
10. km jooksudel toimus isikliku tippmargi parandus lausa kolmel korral ja minu jaoks uskumatutes olukordades. Nimelt kõigile neile jooksudele oli eelnenud kas raske treeningtsükkel või -võistlus. Seepärast olin meeldivalt üllatunud, kui suutsin kõigest mõned päevad pärast augustikuus Alpides viie järjestikuse päevaga läbitud viit maratonidistantsi joosta Kiili duatloni raames 10 km ajaga 34.33. Kuid sellega üllatused minu jaoks ei piirdunud, sest uut enam kui minutilist rekordiparandust ei osanud ma möödunud nädalavahetusel Saaremaa 3. päeva jooksu esimesel etapil küll oodata, arvestades, et viimasest raskest pingutusest Tartu linnamaratonil oli möödas kõigest 12. päeva.
Kui nüüd triatloni juurde tulla, siis sisuliselt iga võistlus tähendas ka uut isiklikku rekordit. Siinkohal tahaksin aga esile tõsta just oma võistlusjärgse enesetunde. Nii Lanzarote IM kui ka Ungari ultratriatloni finišis olin väga heas seisus ning miski olekus ei andnud märku katsumuse raskusest. Taastumine Ungari ultratriatlonist oli seniolematult kiire – järgmisel varahommikul sai juba esimene kerge jooks tehtud ja nädal aega hiljem sai Tartu Mill triatlonil uus isiklik rekord tehtud.
Kuna taastumised mistahes raskest pingutusest olid sedavõrd kiired, siis otsustasin see aasta Pühajärvel mõlemal päeval võistelda. Kuigi esimese päeva pingutus oli ülimalt intensiivne, ei andnud see järgmisel päeval põhidistantsi tehes kuidagi tunda ning taas minu suureks üllatuseks tuli teisel päeval isikliku rekordi parandus ligikaudu 10 minutit.
Viimaks tõstan esile ka tõsiasja, et kuigi treeningmahud on varasemate aastatega väga palju kasvanud, ei ole mind senini ükski vigastus ega haigus kimbutanud. Samas kui varasematel hooaegadel olid treeningmahtude suurenemisest tingitud haigestumised üsnagi sagedased.
Olen kindel, et kõik eelpool mainitu sai võimalikuks just tänu muudatustele oma söömisharjumustes. Ma ei näe põhust, miks ei peaks ka sul sellest kasu olema. Mulle meeldib asju põhjalikult teha, mistõttu olen peaaegu juba kaks aastat igapäevaselt üles märkinud kõik, mida ma söön. Tänu nn toidupäevikule oli mul võimalus teha sulle kokkuvõttev tabel, milles peaks olema kajastatud sisuliselt kõik toiduained, mida olen viimase poole aasta jooksul tarbinud. Tabelit saad näha ja Exceli failina alla laadida SIIT. Soovi korral võid seda muuta, täiendada ja endale sobivaks kohendada. Kui midagi jääb arusaamatuks või tekib muid tähelepanekuid, siis anna julgelt teada.
Olen selles Exceli failis teinud mitmel lehel ka erinevate toiduainete gruppide lõikes kokkuvõtteid, kust näed, millised toiduained on konkreetse mineraalaine või vitamiini poolest eriti rikkalikud. Sellest nähtub ilmekalt, miks puder või teraviljahelbed on hommikusöögiks suurepärane toit, miks igapäevaselt võiks süüa erinevaid pähkleid ja seemneid ning kui arvukas ja kirju on tegelikult taimetoitlase toidulaud. Tabelist peaks olema lihtne tuvastada, millisest toiduainest võiks olla kõige rohkem abi, kui esineb mingi mineraalaine või vitamiini puudus.