Täna osalesin juba 15. korda Tartu Maastikumaratonil. Nii nagu paljud mu viimased võistlused on endaga kaasa toonud rekordeid, ei olnud ka see võistlus mingi erand. 24.1 km läbimiseks sedavõrd nõudlikul rajal kulus mul 1:22:53. See tõi mulle üldarvestuses 4. koha.
Foto: Mallor Malmre / Pringstore
See aeg annab palju põhjust rahuloluks, arvestades, milliste treeningute pealt ma täna jooksma läksin. Nimelt möödunud esmaspäevast hakkas kolmenädalane treeningtsükkel, kus tegin esimese kuue päevaga 21 erinevat trenni. Põhiraskus oli ujumisel ja rattasõidul.
Kuna eelmisel aastal muudeti Maastikumaratoni rada pikemaks ning siis ma sellel võistlusel ei osalenud, tähistab finišiaeg ühtlasi minu uut rajarekordit. Seega on täna keeruline täpselt öelda, kui palju mu jooksuvõimekus sellel distantsil on paremaks saanud. Fakt on aga see, et areng on olnud märkimisväärne. Sellest annab kinnitust näiteks tõsiasi, et vahed minust eespool lõpetanud jooksjatega on vähenenud. Näiteks võitjale Mukungale kaotasin ma 2017. aastal 7:27. Täna taas võitnud Mukunga oli seekord minust kiirem 3 minutit ja 7 sekundit. Ajaline kaotus 2. ja 3. kohaga oli see aasta samuti väiksem kui 2017. aastal.
Maastikumaratoni raames mõõdetakse ka poolmaratoni aeg. Ka siin sündis isiklik rekord 1:12:09. Kuigi poolmaratonis ei ole ma end viis aastat proovile pannud, annab Maastikumaratoni tingimustes joostud aeg põhjust arvata, et asfaldil ning kiirel rajal peaksin olema võimeline jooksma alla 1 tunni ja 10 minuti. Loodetavasti lähiaastatel õnnestub seda kontrollida.
Käimasolev treenitsükkel jätkub Kanaaridel. Juba homme sõidan viimasesse laagrisse Fuerteventural asuvasse Playitase spordikuurorti, kus ootab mind kaks väga mahukat spordinädalat.