Selle postituse sisuks on VO2 max testid rattal. Möödunud sügisel, septembris, osalesin naatriumtsitraadi uuringus, kus tegin muuhulgas enda rattal VO2 max test. Test algas 100 vatise koormusega ning täpselt iga 2,5 minuti pärast tõsteti koormust 50 vati võrra. Test kestis maksimaalse suutlikkuseni tingimusel, et pöörete arv ei tohi langeda alla 60 pöörde minutis. Kui pöörded langesid allapoole, loeti test lõppenuks.
Selleks, et oleks midagi võrrelda, hinnata ja analüüsida, on vaja vähemalt kahte tulemust. Möödunud kolmapäeval käisin täpselt sama testi uuesti tegemas ning saadud tulemuste võrdlemine varasemaga andis mulle palju vajalikku infot. Mida täpselt, sellest lähemalt alljärgnevalt.
Septembris testi tehes mõõdeti mu kehakaaluks 78,3 kg, mis on märgatavalt rohkem mu praegusest kaalust. Kolmapäeval enne testi kaalusin täpselt viis kilogrammi vähem ehk 73,3. Seega minu jaoks üks huvitavamaid küsimusi oli, millise jälje on jätnud kehakaalu langus mu kehalisele töövõimele ehk kas kaalulangus on olnud tervitatav või mitte.
Selle hindamiseks tuleb võrrelda VO2 näitajat ml/min kohta. Septembris oli see näitaja mul 5013 ning nüüd mõõdeti selleks 4947. Kuna need numbrid on sisuliselt samas suurusjärgus, võib sellest järeldada, et kaalukaotus ei ole avaldanud negatiivset mõju üldisele maksimaalsele vastupidavusele. Üldistatult võib öelda, et kaalukaotus on toimunud eelkõige rasvade, mitte lihasmassi arvelt. Kindel on see, et väga palju ma enam kaalus kaotada ei tohiks, sest kaalu langus alla 70 kg hakkaks usutavasti juba mu võimsust pärssima.
Kaalulanguse positiivne külg avaldub ilmekalt VO2 ja kehakaalu omavahelises suhtes. Nimelt kui septembris oli mu maksimaalne VO2/kg kohta 64, siis nüüd mõõdeti selleks näiduks 67,5. Järelikult nähtub, et mu töövõime on märgatavalt paranenud. Kuna minu tegemised hõlmavad lisaks rattale ka palju jooksmist ning ujumist, siis kahjuks ei ole võimalik seda tulemust adekvaatselt üksnes ratturitega võrrelda. Profiratturitel peaks see näit olema üle 70 ja eriti hea mootoriga ratturitel lausa enam kui 80. Triatleetidel on lisaks rattalihastele arenenud ka korralikud jooksu- (sh säärelihased) ning ülakehalihased, mis annavad aga märgatava lisakaalu võrreldes ratturiga. Kõrgem kaal aga tähendab madalamat VO2 näitu.
Oluline on siin aga teada, et kuna see näitaja sõltub väga palju indiviidist ja tema iseärasustest, siis oma tulemuste võrdlemine teiste tulemustega peaks jääma ikkagi pigem lõbusaks ja huvitavaks vahepalaks, mitte enda arengu ja võimekuse lähtepunktiks. Palju olulisema ja adekvaatsema pildi annab see, kui sama testi teatud aja tagant korrata ning saadud tulemusi omavahel võrrelda. Kuna olen varemalt teste teinud ka jooksulindil joostes, siis tean omast kogemusest öelda, et rattal mõõdetud VO2 max võib oluliselt erineda jooksul saavutatust. Näiteks ühel päris mitu aastat tagasi tehtud jooksutestil mõõdeti mu VO2 maksimum näit üle 70. Millalgi peaks end ka jooksulindil uuesti testima ja jooksuvormi hetkeseisu fikseerima.
Septembri ja kolmapäevase testi tulemuste võrdlemisel on veel käsitlemata võimsus ja anaeroobne lävi. Mõlema testi puhul oli mu anaeroobseks lävi sisuliselt sama (s.o. pulsi 155-156 juures), kuid suur erinevus oli, millal ma anaeroobse läveni jõudsin. Kui septembris saabus mu anaeroobne lävi testi 16 minuti ja 350 vatise koormuse alguses, siis seekord oli anaeroobne lävi nihkunud 18. minutini ning 350 vatise koormuse lõppu. Sellest võib järeldada, et Kanaaride treeninglaagris tehtud meeletud rattatrennid on end ära tasunud. Raske töö laagris väljendub selgelt ka üldises võimsuses, sest kui septembris suutsin 450 vatist koormust kannatada 20 sekundit, siis nüüd pidasin vastu lausa 50 sekundit. Kahjuks ei ole sõnades võimalik kirjeldada, mida kujutab endast 450 vatine võimsus.
Mul on jäänud kaks jooksurohket päeva ning siis saan ühele poole treeningtsükliga, millesarnast ei ole varem teinud. Peagi kirjutan sellest detailsemalt ka sulle.