Viimase treeninglaagri järgselt langetasin jooksutreeningute osakaalu kolm korda (356 km-lt nädalas 130ni), et võtta fookusesse ujumine ning rattasõit. Möödunud nädalal saigi vees korralikult vaeva nähtud. 5 km pikkused ujumised olid ootuspäraselt keerulised. Raskus väljendus selles, et kavas olnud ujumiskiirust ei õnnestunud ujumise lõpuosas enam hoida. Varasema kogemuse pinnalt on teada, et lihased vajavad pikemate distantside ja intensiivsemate lõikudega kohanemiseks paar nädalat aega.
Kuigi kaheksa päeva tagasi sain esimese adekvaatse tagasiside Hawaii treeninglaagriga saavutatud arenguhüppest (loe siit), siis just lõppenud nädalavahetusega tõusid numbrid uute kõrgusteni. Paar näidet.
Mõned päevad tagasi algas mu päev rattasõiduga pukil, millele järgnes paari tunni pärast 5 km pikkune ujumine. Nagu juba mainitud sai, ei olnud ujumine lihtne. Kohe pärast ujumist jooksin 21,1 km. Kuigi tegemist oli minu jaoks pingutusastmelt rahuliku ja taastava jooksuga, oli kiirus sealjuures väga korralik. Nimelt poolmaratoni läbimiseks kulus 1:21:51, mis teeb keskmiseks kiiruseks 3:52 min:sek/km. Keskmiseks pulsinäiduks kujunes 135. Kui jooksule ei oleks ujumist eelnenud, oleks keskmine pulss olnud tõenäoliselt 10-12 lööki veel madalam.
Teine näide on eilsest õhtust, mil kordasin nädalatagust kiirusvastupidavuse treeningut. Nädal varasema jooksuga võrreldes olid eilsed kiirused suuremad ja pulsid sealjuures mõne pügala võrra hoopis madalamad. Trenn nägi välja järgmine: pärast veerandtunnist soojendust jooksin 2 x 20 minutit. Esimese 20-minutilise lõigu jooksin kiirusega 3:24 min:sek/km (17.6 km/h) – pulss tõusis lõigu lõpuks 149-ni (nädal varem 153-ni). Seejärel jooksin 3.5 minutit taastumiseks kiirusega 4:32 min:sek/km, pulss kukkus 128-ni. Sellele järgnes teine 20-minutiline lõik kiirusega 3:14 min:sek/km (18.5 km/h) ning pulss tõusis 163-ni. Nädal varem oli teise lõigu keskmine kiirus 4 sekundi võrra aeglasem (3:18).
VO2 max
Mitte ainult pulsi- ja kiirusnäitajad ei saavuta uusi kõrgusi, vaid ka Garmini kella järgne VO2 max näit on tõusnud 70-ni. Kuigi laboritingimustes on 15. detsembril 2016 mõõdetud mu VO2 max näiduks 70.7, peaks see näitaja täna olema kõrgem. Kella näidu ja labori mõõteseadme vahel on alati olnud väike erinevus ning viimane peaks olema täpsem. Nimelt 2016 detsembris oli mu Garmini kella järgseks maksimumiks 66.
Kehakaal
Täna võin vist öelda küll, et nii vähe kaalusin ma viimati kasvueas ning nii madalat rasvaprotsenti võib-olla mul ei ole kunagi olnudki. Hawaii laagriga õnnestus mul kehakaal langetada 72 kg juurde. Kui täpne olla, siis kaalun ma 71,8 kg ning rasvaprotsent on Garmini kaalu kohaselt langenud 7.0-ni. Seega suurt rolli mu jooksuvõimekuse kasvus mängib kindlasti kaalulangus.
Sel aastal mind Eestis palju võistlemas ei näe. Hetkeseisuga on plaanis osa võtta ümber Viljandi järve jooksust ja Tartu Maasikumaratonist. Endalegi huvitav oleks teada, mis kiirust suudan neil jooksudel näidata.