Peasponsor
2018
2017
01. detsember 2017
Ränkraske hooaja eel: piiripealsed trennid ja tark taastumine
12. november 2017
2017. a hooaja kokkuvõte
18. oktoober 2017
Kas sa liha sööd? Kas sa alkoholi tarbid? - ehk toitumisest võistluste ajal
06. oktoober 2017
Kaalukõikumine viitab puudulikule ettevalmistusele
28. september 2017
Ultratriatloni proovikivi: 10 päevaga ära süüa 60 päeva energiakogus
20. september 2017
10 päeva võistlemist keskmiselt 3 unetunniga ööpäevas
09. august 2017
Mitteliigutamine on taastumise suurim pidur
04. august 2017
Kolmekordse ultra valusalt magus võit
14. juuli 2017
Kui kiiresti toimub taastumine ööpäevasest sportimisest?
20. juuni 2017
Saksamaa 2-kordne ultratriatlon - miks teine koht on hea?
04. juuni 2017
Taastumiskiirus loeb... ja palju
25. mai 2017
Kuidas ma 10-kordseks ultratriatloniks valmistun vol5: kolm ala korraga fookusesse
09. mai 2017
Võimalus tutvuda ultratriatloni MK-etapi telgitagusega
12. aprill 2017
Kuidas ma 10-kordseks ultratriatloniks valmistun vol4: teen selle treeningutel läbi
09. märts 2017
Kui mäed sinust võitu saavad - TransGranCanaria ultrajooksujärgne verepilt
02. märts 2017
Mis on 10-kordse ultratriatloni hind?
30. jaanuar 2017
10-kordseks ultratriatloniks valmistumine vol 4: puhkenädalal tuleb puhata nii, et halb hakkab
24. jaanuar 2017
Kuidas ma 10-kordseks ultratriatloniks valmistun vol3: füüsiline valmisoleks katsumuseks olemas
11. jaanuar 2017
Keha signaalide tundmaõppimine
02. jaanuar 2017
Kuidas ma 10-kordseks ultratriatloniks valmistun vol2 : kahe nädala jooksul 9 jooksumaratoni
2016
2015
2014
Kõik postitused
20. september 2017

10 päeva võistlemist keskmiselt 3 unetunniga ööpäevas

Kuigi katsumuse lõpetamisest on tänaseks möödas üle kolme nädala, avanes mul alles nüüd esimene võimalus sulle kirjutada. Taastumine, oma igapäevaelu toimetuste juurde naasmine ja neisse uuesti sisse-elamine on võtnud omajagu aega. Põnevat statistikat, millest kirjutada, on kuhjaga, sest sarnaselt oma varasematele ettevõtmistele, üritan ma alati katsumuse võimalikult detailselt üles täheldada. Üksnes siis on mul võimalik neist õppida ning järgmisel korral oma vigadega arvestada ja need enda kasuks tööle panna.


Kui palju ma siis 10-ööpäevase sportimise ajal magasin? Kui tavaoludes jääks mu unetundide arv selle aja kohta suurusjärku 85 tundi, siis võistluse käigus magasin ma ca 30 tundi (täpsemalt 29 tundi ja 41 minutit). Võistluse raames sai une osas tehtud ka vahekokkuvõtteid, millest selgus näiteks, et võistluse algusest (s.o. kolmapäevast) kuni pühapäevani (kaasa arvatud) magasin ma 10 tundi ja 10 minutit ning et 38 km ujumise ja 1800 km rattasõidu ajal (5,5 ööpäeva jooksul) kogunes mul unetunde ca 12. Need numbrid on üsnagi sarnased Eestis endale eelmisel suvel korraldatud 5-kordse katkematu ultratriatloniga, mil 4,5 ööpäeva jooksul magasin 10 tundi 10 minutit.


Rattasõidu lõpuks oli unevõlg päris meeletu ning esmakordselt sain kogeda seda, mida niivõrd väsinud seisund peas põhjustab. Nimelt rattasõidu viimastel ringidel tekkis lühikeseks ajaks täiesti peata olek, sest korraks ma ei mõistnud, miks ma rattaga sõidan, kus ma üldse olen ja mis ma siin teen. Pärast seda “väikest” meeltesegadust oli mul raskusi meenutamisega, kui palju rattaringe mul ja teistel sõita oli jäänud. See tundus kummalisena, sest muidu ma teadsin seda alati ja vahest täpseminigi kui mu toetusmeeskond. See võis ka toetustiimi veidi hirmutada, kui 6 ringi enne lõppu küsisin neilt mitu korda, palju mul sõita on jäänud. Samas arvan, et mu seisund oli igati kontrolli all ja midagi ohtlikku see endast ei kujutanud.

Viimaks end jooksuks veidi paremasse konditsiooni, otsustasin pärast ratast teha pikema pausi, et unevõlga vähendada ning energiavarud taastada. Selle pausi ajal tegin oma pikima une, mis jäi 4-5 tunni kanti. Teadmiseks, et ajavõtu osas teist vahetusala eraldi ei fikseeritud, vaid see aeg arvati jooksuaja sisse. Igatahes jooksma minnes oli mu enesetunne ja seisund hea ning plaan oli 422 km läbida enam-vähem maratonide kaupa. Maratonide vahel sai lihaseid masseeritud ja venitatud, magatud ja energiavarud taastatud. Pausi pikkus maratonide vahel ei sõltunud mitte niivõrd unevajadusest ja massaažist, vaid ennekõike sellest, et mingigi söögiisu tekiks (milleks tihtipeale kulus lausa mitu tundi) ja et saaksin maratoniga kulutatud energiavarud taastatud. Nimelt jooksu ajal oli vajalikus koguses toidu alla saamine keeruline ja seega paratamatult tekkis energiadefitsiit.


Kas saaks ka vähema unega hakkama? Arvan, et jooksu ajal saanuks teha veel väiksemad unepausid, kuid sellel oleks olnud mõtet üksnes siis, kui oleksin saanud energiavarude taastamise ja sellest johtuvalt ka lihaskonditsiooni taastamisega kiiremini ühele poole. Pealegi tean, et mitmed teised said hakkama märgatavalt väiksemate unetundidega, kuid mul oli neist ka erinev strateegia ja eesmärk. Nimelt mina välistasin juba eos selle, et ma jooksurajal kõnnin.