Peatoetaja
2024
2023
2021
2020
2019
2018
11. detsember 2018
Milline on mu hetke jooksuvõimekus?
16. oktoober 2018
20-kordne ultratriatlon alade lõikes numbrites
10. september 2018
20 x ultratriatloni eel: olen treeningutega finišis. Jääb vaid starti oodata
27. august 2018
Ilma naljata. Läbi 20-kordne ultratriatlon koos minuga
20. august 2018
Unevõlas ultratriatlonid. Kuidas magamatusega toime tulla?
13. august 2018
Saksa ultratriatlon: meeletus palavuses jõin ära 2,5 ämbrit vett
07. august 2018
Ilm - ultratriatloni neljas distsipliin
19. juuli 2018
Austria ultratriatlon: 33 tunniga sõin 6 päeva energiakulu
15. juuli 2018
Austria ultratriatlon: 126.6 km rasket jooksu pani küsima, kas suudan seda kohe jälle korrata
13. juuli 2018
Austria 3-kordne ultratriatlon: rattaga Pärnust Poola. Pausideta.
12. juuli 2018
Austria ultratriatlon: läbi tugeva valu uue rekordini
05. juuli 2018
Keha võime pikalt sportida kaob kiiresti 
28. juuni 2018
Veel 8 päeva ootamist
25. juuni 2018
Toit, mis teeb mind väsimatuks
21. juuni 2018
Kas puhkenädalal viskan jalad seinale?
14. juuni 2018
Kas mu avameelsus on konkurentidele eeliseks?
11. juuni 2018
Treeningutega finišis. Ootan starte.
07. juuni 2018
Ujumise abil võimekamaks jooksjaks
30. mai 2018
Kuidas kaalulangus tulemuseks vormistada?
25. mai 2018
Forerunner - asendamatu info mu randmelt
21. mai 2018
Hullumeelne treeninglaager - 16 päevaga kondiaurul 2328 km
15. mai 2018
Olen 844 km jooksmiseks valmis
02. mai 2018
Kaks korda mudas kinni ja kukkumine - ikkagi rekordilähedane jooks
24. aprill 2018
Mu jooksutehnika on kaugel ideaalsest
27. märts 2018
Mahukad jooksutsüklid põletasid rauda ja D-vitamiini ereda leegiga
21. märts 2018
Spordiparadiis Playitas - minu 20-kordse ultratriatloni staap
05. märts 2018
Hooaeg algas edukalt, kuid see on alles algus ...
07. veebruar 2018
Jooksuvõimekus selle hooaja mammutkatsumuseks olemas
08. jaanuar 2018
Treeningmaht kui arendavate treeningute kõrvalprodukt
2017
2016
2015
2014
Kõik postitused
27. märts 2018

Mahukad jooksutsüklid põletasid rauda ja D-vitamiini ereda leegiga

Eelmisel aastal lasin seitsmel korral enda verd analüüsida. Ferritiini ja D-vitamiini näidud olid siis stabiilselt normis. Tõsi, ferritiini näitaja püsis mul alati normväärtuse (28-370) alumise määra juures, kuid ikkagi normi piires. D-vitamiini näit oli viiel korral üle soovitava (75 ühikut) taseme ning paaril korral mõned pügalad alla selle. Arvasin, et olin leidnud minu organismi vajadusi rahuldava raua ja D-vitamiini juurde manustamise kogused ning et edaspidi nende näitude normis püsimise üle palju pead murda ei tule. Eksisin.

Novembrist veebruarini oli mul käsil seni raskeim ja mahukam jooksutsükkel. Selle raames tegin enam kui 30 arendavat jooksutrenni ja läbisin kokku 2479 km. Kuigi enesetunne oli hea ja tervis korras, otsustasin vahepeal ka verepilti kontrollida. Kui ferritiin ja D-vitamiin välja arvata, oli mu verepilt heas seisus. Need kaks näitajat aga olid kukkunud oluliselt alla normi - ferritiini näiduks mõõdeti 21,1 ja D-vitamiini omaks 60,8 ühikut, kuigi tarbisin raua ja D-vitamiini lisandeid eelmisele aasale sarnases mahus.

Peatamaks näitude edasise langemise ja saamaks need tagasi normipiiresse, kahekordistasin senised kogused - st hakkasin võtma kaks Retaferi tabletti ning kuni 16 000 ühikut D-vitamiini päevas. Kolm nädalat hiljem andsin uued analüüsid. Ferritiini näiduks oli 39,5 ehk sain selle näidu taas üle normi alumise piiri. D-vitamiini näitaja suurenes aga kõigest 7 ühikut ehk 67,8-ni ja jäi ikkagi allapoole vajalikku määra. Näitude oodatust väiksem paranemine oli seletatav sellega, et mul oli endiselt väga palju jooksmist käsil.

Alles pärast TransGranCanaria ultrajooksu tõmbasin jooksmisega tagasi ning andsin kehale korralikult puhkust. Seepärast otsustasin kõrgendatud kogustes raua ja d-vitamiini lisandite võtmisega jätkata. Uued vereanalüüsid andsin pärast seda, kui jooksutsüklist oli möödas kolm nädalat. See toimis. Seekord oli ka D-vitamiini näit teinud olulise hüppe (95,7). Jäin näiduga rahule. Huvitav oli aga see, et ferritiini näit ei olnud vahepeal enam üldse kasvanud (tulemus taas 39,5 ühikut). See jääb hetkel mõistatuseks.

Seega on mul põhjust uskuda, et mu keha põletab mahukate ja intensiivsete jooksutreeningute käigus tavapärasest oluliselt rohkem rauda ja D-vitamiini. Viimase osas kinnitavad seda tõsiasja ka mu varasemad vereanalüüsid. Näiteks eelmisel aastal mõõdeti mul enne TransGranCanaria ultrajooksu D-vitamiini näiduks 89,1 ühikut, kuid kolm päeva pärast võistlust oli tulemuseks kõigest 67,2. Samas kuu aega sellest hiljem juba 102.