Peasponsor
2018
2017
2016
2015
27. detsember 2015
Tenerife - mägesid armastava ratturi unistus
07. detsember 2015
Vereanalüüsid kui lõputute üllatuste rada
20. november 2015
2016. aasta toob neli ultratriatlonit – 76 km ujumist, 3600 km ratast ja 822 km jooksu
03. november 2015
Ilus punkt rekordilisele hooajale - Haanja ultra 100
10. oktoober 2015
Uudne treeninglähenemine viis maratonirekordini
16. september 2015
TransGranCanaria ultrajooks vol 2: kas kogetud valust sain vajalikud teadmised?
02. september 2015
Leedu ultratriatlon: kibe kukkumine ja magus võit
27. august 2015
Uued tuuled ultrakatsumuseks valmistumisel - kas taastun ära?
13. august 2015
Veretest ei valeta - parem teada, kui olla teadmatuses
30. juuli 2015
Ultrakatsumuste köögipool – võitlus energiadefitsiidiga
20. juuli 2015
Uued plaanid – kombates taastumise piire, uus kahekordne ultratriatlon juba augusti lõpus
09. juuli 2015
Nagu poisike võistlusrajal – iga võistlusega aina uued õppetunnid. Ungari kahekordse ultratriatloni MM.
02. juuli 2015
Kahekordse ultratriatloni eel: 30-kraadine kuumus ja tugev konkurents
23. juuni 2015
Inglismaa Enduroman vol 2: minu eduka taastumise kolm peamist näitajat
08. juuni 2015
Inglismaa Enduroman vol 1: oskus tunda piire
25. mai 2015
Väikse heateo suur tähendus
25. mai 2015
Rajast ja võistlejatest. Suurim oht rattarajal - eeslid ja hobused
18. mai 2015
Käänuline tee soovitud tulemuste suunas
13. mai 2015
Kahe rattasõidu kaugusel Inglismaast
14. aprill 2015
Lloret de Mar treeninglaager andis rohelise tule Inglismaa ultratriatloniks
13. märts 2015
TransGranCanaria – täiesti uus vaatenurk valule, raskustele ja tahtejõu tugevusele
06. märts 2015
Loetud tunnid elu raskeima väljakutse alguseni
22. veebruar 2015
Uued testid - uued tulemused!
09. veebruar 2015
Selle hooaja esimene väljakutse - TransGranCanaria - ühe raskeima profiiliga ultrajooks maailmas
21. jaanuar 2015
Põrgunädal ratastel - eesootav ekstreemne katsumus nõuab äärmuslikku ettevalmistust
08. jaanuar 2015
Lanzarote – parim treeningkoht Euroopa talves
2014
Kõik postitused
09. veebruar 2015

Selle hooaja esimene väljakutse - TransGranCanaria - ühe raskeima profiiliga ultrajooks maailmas

Eelmisel sügisel võtsin endale plaani osaleda Gran Canaria ultrajooksul. Täna tundub, et see plaan on teoks saamas, kuigi nädalapäevad tagasi oli sellel osalemine suure küsimärgi all. Nimelt esimest korda müüdi see ultrajooks täielikult välja ja seda juba kaks kuud enne võistluse toimumist. See on selge märk sellest, et ultrasport on järjest enam pead tõstmas.

Kuidas mul siis õnnestus võistlusele peale saada? Alustuseks suhtlesin ise korraldajatega, kuid see positiivset tulemust ei andnud. Omandatud õppetund - hispaanlastega tuleb suhelda hispaania keeles ja vahetult. Nimelt pärast seda, kui Lanzarotel elavad eestlastest sõbrad helistasid võistluse korraldajatele, said asjad kiiresti liikuma ja peagi teavitati mind, et ma saan ikkagi võistlusel osaleda. Samas, tihtipeale tuleb Eesti väiksus ja eestlaseks olemine kasuks, sest vaevalt oleks Gran Canaria võistluse korraldajad mõne teise rahvuse puhul kergekäeliselt erandi teinud. Usun et mulle tuli kasuks tõsiasi, et mitte kunagi varem ei ole eestlased sellel võistlusel osalenud ning et Eesti oli ka tänavu ainukeseks Euroopa riigiks, mis sellel võistlusel esindatud veel ei olnud.


Mida TransGranCanaria ultrajooks endast siis kujutab? Vaadates rajaprofiili, siis võin julgelt väita, et see võistlus on senistest väljakutsetest raskeim. Samas loodan, et seni omandatud kogemused aitavad mul varasemalt tehtud vigu vältida ning et tänu sellele ei kujune see sarnaseks kannatuste proovikiviks, mida poolteist aastat tagasi Alpides toimunud ultrajooksul pidin läbi elama.

Alljärgnevalt toon sinuni mõned huvitavamad faktid sellest võistlusest.

TransGranCanaria ultrajooks numbrites


  • Aeg ja koht: Gran Ganaria, start 6. märtsil kell 23.00 (Eesti aeg kell 1 öösel).
  • Pikkus: 130 kilomeetrit mägedes.
  • Raskus: 8666 tõusumeetrit (sama palju ka langusmeetreid) - piltlikult väljendades tuleb võistluse käigus joosta üle Mont Everesti.
  • Võistlus algab 11 km pikkuse karmi tõusuga, millele järgneb väga järsk 6 km pikkune laskumine, misjärel taas raske 7 km tõus.
  • Keskmine tõusunurk ülesmäge joostes on ligikaudu 12%.
  • Võistlus annab 4 punkti Ultra trail du Mont Blanc võistlusele pääsemise arvestuses.
  • Ajalimiit: 30 tundi.
  • Osalejate ja rahvuste arv: enam kui 70 rahvust on esindatud ning põhijooksul (125 km) osaleb ligikaudu 700 ultrajooksjat.
  • Möödunud aastal lõpetas põhivõistluse 307, teine samapalju katkestas või ei mahtunud 30-tunnisesse ajalimiiti.
  • Eelmise aasta võiduaeg oli 14 tundi 27 minutit, kusjuures üksnes esikolmik oli suuteline 15 tunni piiri alistama. Kolmandat kohta jäi esimesest kohast lahutama kõigest 11 minutit.
  • Eelmisel aastal oli esimese ja kolmekümnenda lõpetaja vahe enam kui 4 tundi.

Kuidas ma selleks katsumuseks valmistun?


Kuna mägistes tingimustes toimunud ultrajooksudel olen osalenud kõigest neljal korral, siis ei ole mul veel kindlat ja toimivat ettevalmistuskava välja kujunenud. Üks on kindel, tuleb joosta nii palju kui võimalik ja keha koormust talub. Hetkel olen oma jooksutrennid jaganud kolmepäevasteks tsükliteks, tehes selle aja jooksul 4-5 jooksutrenni kogumahuga 65-75 km. Tihtipeale alustan selle tsükli esimest päeva enam kui 30 km pikkuse mahutrenniga, et ülejäänud kahel päeval treenida ka keha toimetulemist väsinud tingimustes. Iga tsükli raames (ehk siis kaks korda nädalas) teen korra ka pikema mäkketõusu trenni (üldjuhul kolmandal päeval). Näiteks eile jooksin jooksulindil 7 kilomeetrit kaldenurgaga 8-10% ja kiirusega 10,7 km/h. Allesjäänud treeningnädalate jooksul on kavas seda treeningut edasi arendada, suurendades tasapisi kaldenurka ja pikendades distantsi kuni jõuan ultrajooksul ees ootava raskeima tõusu pikkusini (s.o. 11 km). Nimelt ultrakatsumuse ajal on mulle vajalik teadmine, et ma olen raskemad osad teeningtingimustes juba läbi teinud. Seega 6. märtsil stardijoonel olles on oluline, et lihasmälust oleks võtta kogemus tund aega ülesmäge jooksimise kohta ning et rasketel hetkedel aitaks trennides läbi tehtu meenutamine vaimujõu terava ja positiivse hoida.

Üle kahe tsükli (ehk siis korra nädalas) teen ka kiirusel põhinevaid lõike - nt viimast lõigutrenni nimetan tagurpidi püramiidiks. See näeb välja selliselt, et alustuseks jooksin 5 km soojaks, misjärel jooksin 3000m kiirusega (3:38 min/km, lõigu vahepeal puhkuseks 600m kiirusega 5 min/km), seejärel 2000m kiirusega (3:33 min/km, lõigu vahepeal puhkuseks 400m kiirusega 5 min/km), siis 1000m kiirusega (3:25 min/km, lõigu vahepeal puhkuseks 200m kiirusega 5 min/km), eelviimase lõigu jooksin 500m kiirusega (3:18 min/km, lõigu vahepeal puhkuseks 200m kiirusega 5 min/km) ja viimasena 500m kiirusega (3:14 min/km).

Lisaks jooksutrennidele sõidan nädalas neljal korral ratast ja käin 4-5 korda ujumas, sest kuigi veebruaris on esiplaanil jooksutrennid, ei saa ega taha ma kahte teist ala unarusse jätta. Pealegi aitavad ratas ja ujumine mul rasketest jooksudest kiiresti taastuda.

Enamuse trennidest teen ma hetkel sisetingimustes Arctic spordiklubis, väljas teen üksnes kergemad taastavad jooksutrennid.

Eelkirjeldatud jooksutrennid peaksid tagama selle, et ma Gran Canaria võistlusel oleksin võimeline ülesmäge liikuma. Kuid see on kõigest üks osa võistlusest. Teine, isegi olulisem ja määravam osa võistlusest on mägedest laskumine. Minu arvates määrab tihtipeale ultrajooksu võitja ära see, kes on kiirem allamäge jooksja. Ekslik on arvata, et mööda järsku mäenõlva laskumisel saavad lihased, keha ja vaim puhata.

Allamäge jooksmisel töötavate lihaste alatreenituse korral kujuneb ultrajooks tõeliseks kannatuseks juba algfaasis. Kahjuks ei ole aga Eesti tingimustes võimalik väga pikki ja järske laskumisi harjutada, Seepärast jätsin selle osa treeningutest vahetult enne võistlust. Nimelt sõidan võistluspaika treenima ja ettevalmistusele viimast lihvi andma 11 päeva enne starti. Jääb üle ainult loota, et sellest ajast piisab ning et korralik ettevalmistus annab võimaluse võistluse ajal ka Gran Canaria ilusat puutumatut loodust nautida.

Millised on selle võistlusega seotud eesmärgid?


Sedavõrd raske katsumuse puhul on juba ainuüksi lõpetamine minu jaoks suur kordaminek. Kõik muu oleks lihtsalt suureks boonuseks ja kinnituseks sellest, et ettevalmistumisel sai toimitud õigesti. Oma konkurendiks sellel võistlusel pean aega, mitte teisi osalejaid. Aeg alla 20 tunni oleks midagi sellist, mis lisaks lõpetamisele mulle suurt heameelt valmistaks.

Lõpetuseks lisan siia ka eelmise aasta videokokkuvõtte sellest võistlusest.