Peatoetaja
2024
2023
2021
2020
2019
2018
2017
01. detsember 2017
Ränkraske hooaja eel: piiripealsed trennid ja tark taastumine
12. november 2017
2017. a hooaja kokkuvõte
18. oktoober 2017
Kas sa liha sööd? Kas sa alkoholi tarbid? - ehk toitumisest võistluste ajal
06. oktoober 2017
Kaalukõikumine viitab puudulikule ettevalmistusele
28. september 2017
Ultratriatloni proovikivi: 10 päevaga ära süüa 60 päeva energiakogus
20. september 2017
10 päeva võistlemist keskmiselt 3 unetunniga ööpäevas
09. august 2017
Mitteliigutamine on taastumise suurim pidur
04. august 2017
Kolmekordse ultra valusalt magus võit
22. juuli 2017
Vereanalüüsid kui lõputute üllatuste rada
22. juuli 2017
Vereanalüüsid kui lõputute üllatuste rada
22. juuli 2017
Rajast ja võistlejatest. Suurim oht rattarajal - eeslid ja hobused
22. juuli 2017
Käänuline tee soovitud tulemuste suunas
22. juuli 2017
Käänuline tee soovitud tulemuste suunas
22. juuli 2017
Selle hooaja esimene väljakutse - TransGranCanaria - ühe raskeima profiiliga ultrajooks maailmas
14. juuli 2017
Kui kiiresti toimub taastumine ööpäevasest sportimisest?
20. juuni 2017
Saksamaa 2-kordne ultratriatlon - miks teine koht on hea?
04. juuni 2017
Taastumiskiirus loeb... ja palju
25. mai 2017
Kuidas ma 10-kordseks ultratriatloniks valmistun vol5: kolm ala korraga fookusesse
09. mai 2017
Võimalus tutvuda ultratriatloni MK-etapi telgitagusega
12. aprill 2017
Kuidas ma 10-kordseks ultratriatloniks valmistun vol4: teen selle treeningutel läbi
09. märts 2017
Kui mäed sinust võitu saavad - TransGranCanaria ultrajooksujärgne verepilt
02. märts 2017
Mis on 10-kordse ultratriatloni hind?
30. jaanuar 2017
10-kordseks ultratriatloniks valmistumine vol 4: puhkenädalal tuleb puhata nii, et halb hakkab
24. jaanuar 2017
Kuidas ma 10-kordseks ultratriatloniks valmistun vol3: füüsiline valmisoleks katsumuseks olemas
11. jaanuar 2017
Keha signaalide tundmaõppimine
02. jaanuar 2017
Kuidas ma 10-kordseks ultratriatloniks valmistun vol2 : kahe nädala jooksul 9 jooksumaratoni
2016
2015
2014
Kõik postitused
12. november 2017

2017. a hooaja kokkuvõte

Vabandan mõnetise vaikuse pärast blogis. Olen tegelenud uue hooaja eesmärkide paikapanemise ja korraldamisega, kohtunud praeguste toetajatega ja otsinud uusi koostööpartnereid. Kui sa tead kedagi või soovid ise mu uue hooaja tegemistele õla alla panna, siis olen vihje eest tänulik.

Kuna mu järgmiste aastate ettevõtmised saavad olema senisest veelgi väljakutsuvamad, tuli mul nendeks ettevalmistamine ja ajaplaneerimine hoolega läbi mõelda. Samuti tuli teha ka ümberkorraldusi oma senises elukorralduses. Kuigi uue hooaja ettevalmistavad treeningud juba käivad, ei ole ma jõudnud eelmisele hooajala veel blogis joont alla tõmmata. Teen seda nüüd.

2017. aasta numbrites 

Minu treeningaasta arvestus algab 1. novembri ja lõpeb 31. oktoobriga. Sel aastal olid mu treeningmahud järgmised:
  • 1040 tundi treeninguid;
  • 4176 km jooksu;
  • 10 787 km ratast;
  • 786 km ujumist;
  • 43 tundi ÜKE treeninguid.

Kõige postitiivsem kogemus

Foto autor Jörg Borkowski
Alates ajast, mil ma eelmisel aastal Richardiga Saksa 3-kordsel ja Šveitsi 10-kordsel võistlustules olin, on mu arusaamad võimatu ja võimalikkuse osas oluliselt muutunud. Nähes kui kiiresti ta vahetusalades toimetas ning kuidas ta sõitis ühtejutti 540 km ratast kõrge keskmise kiiruse ja peatuspausideta, pani mind kukalt kratsima. Tol ajal ma ei uskunud, et 33 tundi kestva ultratriatloni võitja võib otsustada vahetusalades toimetamise kiirus. Kuid just nii see oli, kui Richard edestas mind 26 minutiga. See on aeg, mis minul kulus rattadistantsil riiete vahetamise ja toiduhaaramise peatusteks ning teises vahetusalas Richardist kauem toimetamisele.

Sama asi kordus eelmise aasta Šveitsi 10-kordsel ultratriatlonil, kus Richard näitas igal päeval pärast 180 km pikkust rattasõitu vahetusalas uskumatut kiirust. Meil käis sel võistlusel omavahel tihe rebimine. Näiteks viienda võistluspäeva õhtuks lahutas mind ja Richardit kõigest 39 sekundit. Kuna tema vahetusalade kiirus jäi mulle mõistetamatuks, siis palusin toetusmeeskonnal minu ja tema vahetusalad neljandal võistluspäeval üles filmida. 
Kuigi tegin enda kohta tollal super kiire vahetusala, saades rattalt jooksma 1 minuti ja 40 sekundiga, jäi see Richardi ajale suurelt alla. Sel päeval kulus tal vahetusalas kõigest 55 sekundit, mis tundub kohati ebareaalsena arvestades, et tegemist oli neljanda järjestikusel päevadel läbitava täispika triatloniga. 

Kui ei oleks ise selle tunnistajaks olnud, ei peaks ma seda senini võimalikuks. Pärast neid kahte võistlust võtsin eesmärgiks vähendada vahetusalade ja nn boksipeatustele kuluvat aega. Just tänu positiivse näite olemasolule sai sellel aastal suur edasiminek tehtud. Näiteks 2-kordsel MK etapil Emsdettenis puutusid mu jalad 360 km rattasõidu ajal maad üksnes 35 sekundit, mil ma kiire metsapeatuse tegin. Ka poolteist kuud hiljem Lensahni 3-kordsel õnnestus mul rattasõit hästi. 540 km läbimiseks kulus mul vaatamata selle aasta väga keerulistele ilmaoludele 17 tundi ja 18 minutit. Kogu toitumine käis hoo pealt ning läbivettinud riiete vahetamiseks ning paariks metsapeatuseks kulus mul kokku kõigest 7 minutit. Seega rattasõidu pauside minimeerimine õnnestus mul hästi ning siin mul aega suurt võita võimalik enam ei ole. Samas vahetusalades toimetamist saan kindlasti veel parandada. Kuigi mul õnnestus vahetusalades varasemast oluliselt kiiremini toimeda, näen 3-kordse raames rattalt jooksule üleminekus ajavaru veel küll. Kui eelmisel aastal kulus mul Lensahnis teises vahetusalas tervelt 15 minutit, siis sel aastal sain hakkama juba 9 minutiga. Richard seevastu näitas, et 18 tundi rattasõitu on võimalik jooksu vastu välja vahetada kõigest 1 minuti ja 52 sekundiga.

Kõige valusam kogemus

Veebruaris sai kolmandat korda osaletud TransGranCanaria ultrajooksul. Kui kaks varasemat aastat suutsin selle väga keerulise ettevõtmise lõpetada, siis seekord osutusid mäed tugevamaks. Huvitav oli kogeda, kuidas õnnestumine ja mitteõnnestumine mõjutavad seda, kuidas sa valu tunnetad. Lihasvalu poolest väga suurt vahet ei ole, kas lõpetad või katkestad. Lihased on olnud mõlemal juhul väga keerulises seisus. Erinev on aga see, kuidas lõpetamise korral eneseületusega kaasnev rahulolu ja uhkus valu palju talutavamaks muudab. Samas katkestamise korral ei olnud positiivseid emotsioone, mis valu leevendanuks. Seepärast sai sellest mu seni valusam kogemus.

Kuna sel aastal jäi TransGranCanaria ultrajooks lõpetamata, siis otsustasin selle katsumuse järgmise aasta veebruaris uuesti ette võtta.

Kõige elumuutvam kogemus

Kuigi olen elus astunud mitmeid elumuutvaid samme, ei ole need kaugeltki võrreldavad isaks saamisega. Lapse sünniga kaasneb suur vastutus, aga ka tohutu rõõm. See õpetas mind kiiresti oma prioriteedid elus paika panema ning aega hoolikalt planeerima. Mul on hea meel, et olen saanud isa rolli kõrvalt tõsiselt tegeleda ka spordiga ning et kõik mu selle hooaja põhiettevõtmised õnnestusid hästi.