Peasponsor
2018
2017
2016
21. detsember 2016
VO2 max test tuvastas seni võimsama jooksuvormi
13. detsember 2016
Kuidas ma 10-kordseks ultratriatloniks valmistun vol 1
15. november 2016
2017 ultraspordis vol 1: alustan tuttavas formaadis ultrakatsumustega ja lõpetan seni kogemata ultrakatsumusega
03. november 2016
2016. aasta numbrites - üle 17 000 km sportides
22. juuli 2016
Eesti ultratriatlon (8): jooks, mis ei unune kunagi
19. juuli 2016
Eesti ultratriatlon (7): 84 erinevat toiduartiklit 110 tunni jooksul
14. juuli 2016
Eesti ultratriatlon (6): kuidas kajastus 4,5 päeva ühtejutti sportimist verepildis?
10. juuli 2016
Eesti ultratriatlon (5): 110 tundi sportimist = tavainimese 24 päeva energiakulu
04. juuli 2016
Eesti ultratriatlon (4): 900 km ratast ekstreemsetes oludes
30. juuni 2016
Eesti ultratriatlon (3): ebaõige ettevalmistus ujumiseks võib rikkuda rattasõidu
26. juuni 2016
Eesti ultratriatlon (2): meediakajastus, mille sarnast ei osanud uneski näha
22. juuni 2016
Eesti ultratriatlon (1): võimsus- ja taluvusnäitajad ei allu loogikareeglitele
03. juuni 2016
Eesti ultratriatlon: 211 km jooksu ekstreemses konditsioonis
30. mai 2016
Eesti ultratriatlon: 900 km rattasõitu mööda kodumaad
24. mai 2016
Eesti ultratriatlon: 19 km ujumist = 760 otsa 25-meetrises basseinis
26. aprill 2016
Tagasilöökide kiuste tugevamaks
02. aprill 2016
Veri - teab palju ja kui küsid, siis ka vastab
12. märts 2016
Ultrakatsumus õpetab: tänane valu ja kannatus on homne edasiminek
04. märts 2016
TransGranCanaria ultrajooks - kas mägiultraks valmistumise saladustelaegas saab avatud?
11. veebruar 2016
Mahukas jooksutsükkel kinnitas valmisolekut hooaja esimeseks ultrakatsumuseks
05. veebruar 2016
VO2 max testid: aus pilt su võimetele
19. jaanuar 2016
Piirid – need eksisteerivad ainult meie peades!
14. jaanuar 2016
Kuidas ma end treeningutel inspireerin ja Deca ultratriatloniks valmistun?
2015
2014
Kõik postitused
24. mai 2016

Eesti ultratriatlon: 19 km ujumist = 760 otsa 25-meetrises basseinis

Täna oli mul viimane 10 km ujumine. Sellega võib lugeda ettevalmistuse 19 km pikkuseks ujumiseks tehtuks. Eesti ultratriatloni alguseni jäänud kahe nädala jooksul ma ujumistrennides enam üle 5-6 km ei uju. Nüüd on tähtis hoida veetunnetust ning taastuda õlgadesse kogunenud väsimusest.

Võrreldes ratta või jooksuga, on ujumise ajaline osakaal triatlonis väikseim. See kehtib ka ultratriatloni kohta. Samas ultradistantside puhul tuleb ujumisele erilist tähelepanu pöörata, sest vastasel juhul ei ole sa võimeline pärast ujumist ööpäev ja enam rattaga sõitma, rääkimata rattasõidule järgnevast ultrajooksust.

5-kordse ultratriatloni tegemise kasuks otsustamisel oli minu jaoks kõige suurem küsimärk just ujumine, sest mul lihtsalt puudusid vajalikud teadmised sellest, kuidas 19 km ujumiseks treenida. Tänu Jüri Käeni nõuannetele ja ujumiskavade järgimisele tunnen täna ennast kindlalt.

Kuidas siis treenida 19 km pikkuseks ühtejutti ujumiseks?


Alguses arvasin, et selleks tuleb lihtsalt pikalt ujuda ning enne võistlust jõuda pikkade treeningujumustega 15 kilomeetrini ja enam. Nüüd ma enam nii ei arva. Lihtsalt tuimalt ujumisel ei ole arengu mõttes väga suurt mõtet, vaid selleks tuleb vees endast palju välja pigistada. Võtmesõnaks on režiimujumine - see tähendab teatud arv konkreetse distantsi ujumist ettenähtud aja raames. Näiteks tänane 10 km ujumine hõlmas endas muuhulgas režiime 3 x 400m ajaga 7 minutit ja 20 sekundit (see aeg hõlmab endast ka puhkust lõikude vahel, seega ideaalis tuleks iga 400m ujuda 7 minuti juurde). Alati ei õnnestu ettenähtud aega ära mahtuda (eriti ujumise lõpuosas) ja sellest pole ka hullu, sest režiimujumise mõte ongi selles, et see peab olema paras väljakutse. Samas kui ajalisi raame ees ei ole, siis tõenäoliselt sa vajalikul määral ka ei pingutaks.

Minu pikimaks treeningujumiseks jäi kolm nädalat tagasi tehtud 12 km ujumine, mille netoajaks oli 3 tundi ja 49 minutit. See ujumine jääb pikaks ajaks meelde, sest Viljandi järvejooksuga kaasnenud lihasvalu oli saavutanud selleks päevaks tipphetke ning tundsin end vees väga raskelt. Veetunnetus oli häiritud ning käed pidid jalgade olukorra tõttu ekstra rohkem pingutama. Pärast seda ujumist teadsin, et olen valmis ujuma 19 km.

Eelmise ja käimasoleva hooaja võrdlus annab ilmekalt edasi, kui palju ma olen ujumisele varasemast rohkem rõhku pannud. Kui möödunud hooajal (s.o. 12 kuu jooksul) sai ujutud 320 km, siis selle hooaja esimese poole aastaga olen vees läbinud 492 km. Seega mu ujumistreeningute mahud on kolmekordistunud. Möönan, et see on päris suur kasv ja et selline muutus kätkeb endas alati vigastuseohtu. Siinkohal jääb mul üle vaid olla tänulik, et keha on sellega toime tulnud.

Juba peagi saan teada, kuidas keha ja vaim 19 kilomeetrile vastu peab. Vaimselt saab olema see suur väljakutse ka seepärast, et ma kavatsen ujumise teha Tartu Arctic Sport spordiklubi 25-meetrises basseinis. Ümberarvutatuna tähendab see seda, et mul tuleb ujuda 760 basseinipikkust. Sellega aga väljakutsed vees ei piirdu, sest 7 tundi vees olles tuleb mul toime tulla ka alajahtumise ja toitumisega.