Peasponsorid
2019
08. juuli 2019
Mina teen üksi, teie kambaga: registreeri tiim ja läbi 40 täispikka triatloni
04. juuli 2019
50 572 vigastustevaba jooksukilomeetrit
28. juuni 2019
2-kordse ultratriatloni maagiliseks piiriks on 19 tundi
14. juuni 2019
Minu uus võimalus maailmarekordi rajal
06. juuni 2019
Puhanuna ma ultratriatloni starti ei lähe
28. mai 2019
Rohkete ületundidega töönädalad seljatatud. Valmis võistlema.
17. mai 2019
Minu uus abimees
12. mai 2019
Ultradistantside kõrvalt kiirust püüdes
29. aprill 2019
Varasemat kopeerides naljalt uuele tasemele ei jõua
22. aprill 2019
Mitmekülgsusest lõigatud kasu 
12. aprill 2019
Nii see juhtuski...
08. aprill 2019
Pulsi-, kiirus- ja kaalunumbrid uutes kõrgustes
01. aprill 2019
Ultradistantsid ei surma kiirust
18. jaanuar 2019
Kas haigus nullib vormi?
16. jaanuar 2019
Tagasi 20-kordse ultratriatloni rajal
2018
2017
2016
2015
2014
Kõik postitused
28. juuni 2019

2-kordse ultratriatloni maagiliseks piiriks on 19 tundi

Seekord alustan võistluse kokkuvõtet rattasõidust. Kuigi Emsdetteni 2-kordse ultratriatloni rattatrass on lauge ja suurepärase teekattega, ei ole tegemist maailma kõige kiirema rajaga. Neljast pöördest kahes tuleb hoogu aeglustada ning ühes tagasipöördepunktis tuleb kiirus hoopis nulli pidurdada. Kui seda 360 km jooksul teha 82 korda, kulub selleks päris märkimisväärne aeg. Nii mõnelgi korral jäin ka liiklusesse toppama - tipphetkel oli meid nelja kilomeetrisel ringil vuramas enam kui viiskümmend. Peamine on aga see, et ühtegi ohtlikku olukorda tiheda liikluse tõttu ei tekkinud.
Foto: SchwegFred (Double Ultra Triathlon Emsdetten). Foto ilmestab hästi, kui palju liiklust vahepeal tagasipöördepunktis oli.

Ütlus, et ilm on ultratriatloni neljas distsipliin, vastab minu kogemuse järgi tõele. Emsdetteni võistlus oli minu 14. ultratriatlon ning minu jaoks ideaalilähedane ilm on saatnud mind kõigest ühel korral - 2017. aastal Emsdettenis. Kõigil muudel kordadel olen pidanud rinda pistma vihma, külma, kuuma või/ja tugeva tuulega. Seega heale ilmale lootma jääda ei tasu, vaid tuleb juba treeningutel võimalusel valmistuda keerulisteks oludeks.

Sel aastal Emsdettenis ei olnud just unistuste rattasõiduilm. Kohe rattasõidu alguses saime vihma, mis sundis mind pööretel hoogu maha võtma. Õnneks jäi vihm oluliselt tagasihoidlikumaks kui ennustati. Vihmasajust suuremaks tempotapjaks kujunes aga rattadistantsi keskpaiku puhuma hakanud vali tuul. GarminConnecti andmete analüüsimise pinnalt võib-öelda, et ühe ringi kohta tähendas see ligikaudu 15-sekundilist ajakaotust.  

Tuulemõju arvestamisel võtsin arvesse ka rattasõidu pikkusest tingitud võimalikku väsimusfaktorit - rattadistantsi esimese ja teise poole ringiaegade erinevus oli enamasti 20 sekundit ja rohkem. Üle 10 sekundi ringi kohta ei julge ma küll väsimuse arvele panna, sest pulsinäitajad olid terve rattasõidu ühtlaselt madalad ja püsisid täielikult aeroobses läves. 360 km rattasõidu keskmine pulss oli 130 lööki minutis ning maksimaalne 143. Seega võin väita, et suutsin hoida sarnast võimsust terve rattasõidu. Pealegi, kui oleksin rattasõidus ennast ebaühtlaselt jaganud ning liiga ära kurnanud, ei oleks ma olnud võimeline kohe pärast ratast jooksma 84.4 km 6 tunni ja 40 minutiga.
Foto: Alfred Kuczmik (Double Ultra Triathlon Emsdetten)

Lõpetuseks toon sinuni veel mõningad huvitavamad faktid:
  • Emsdtenni rattatrass on 362 km pikk ning selle läbimiseks kulus mul aega 10:33:06;
  • esimese poole rattadistantsist sõitsin ajaga 5:03:12 ja teise poole 5:29:54;
  • keskmine võimsus oli 245 vatti ning normalized power 254;
  • purunenud tagarehvi vahetamisele kulus 40 sekundit. Seekord saatis ebaõnn ja õnn mind käsikäes. Rehv purunes vahetult toetusmeeskonna telgi juures, mistõttu ajakaotus oli minimaalne.

Kõike ülaltoodut arvestades võin väita, et võistlusel püstitatud 2-kordse ultratriatloni maailmarekordi (19:42:57) parandamisvõimalust näen ennekõike kiirema rattasõidu arvelt. Pärast Emsdetteni võistlust tean, et 7,6 km ujumist, 360 km rattasõitu ning 84,4 km jooksu on võimalik läbida alla 19 tunni.