Peatoetaja
2024
2023
2021
2020
2019
2018
11. detsember 2018
Milline on mu hetke jooksuvõimekus?
16. oktoober 2018
20-kordne ultratriatlon alade lõikes numbrites
10. september 2018
20 x ultratriatloni eel: olen treeningutega finišis. Jääb vaid starti oodata
27. august 2018
Ilma naljata. Läbi 20-kordne ultratriatlon koos minuga
20. august 2018
Unevõlas ultratriatlonid. Kuidas magamatusega toime tulla?
13. august 2018
Saksa ultratriatlon: meeletus palavuses jõin ära 2,5 ämbrit vett
07. august 2018
Ilm - ultratriatloni neljas distsipliin
19. juuli 2018
Austria ultratriatlon: 33 tunniga sõin 6 päeva energiakulu
15. juuli 2018
Austria ultratriatlon: 126.6 km rasket jooksu pani küsima, kas suudan seda kohe jälle korrata
13. juuli 2018
Austria 3-kordne ultratriatlon: rattaga Pärnust Poola. Pausideta.
12. juuli 2018
Austria ultratriatlon: läbi tugeva valu uue rekordini
05. juuli 2018
Keha võime pikalt sportida kaob kiiresti 
28. juuni 2018
Veel 8 päeva ootamist
25. juuni 2018
Toit, mis teeb mind väsimatuks
21. juuni 2018
Kas puhkenädalal viskan jalad seinale?
14. juuni 2018
Kas mu avameelsus on konkurentidele eeliseks?
11. juuni 2018
Treeningutega finišis. Ootan starte.
07. juuni 2018
Ujumise abil võimekamaks jooksjaks
30. mai 2018
Kuidas kaalulangus tulemuseks vormistada?
25. mai 2018
Forerunner - asendamatu info mu randmelt
21. mai 2018
Hullumeelne treeninglaager - 16 päevaga kondiaurul 2328 km
15. mai 2018
Olen 844 km jooksmiseks valmis
02. mai 2018
Kaks korda mudas kinni ja kukkumine - ikkagi rekordilähedane jooks
24. aprill 2018
Mu jooksutehnika on kaugel ideaalsest
27. märts 2018
Mahukad jooksutsüklid põletasid rauda ja D-vitamiini ereda leegiga
21. märts 2018
Spordiparadiis Playitas - minu 20-kordse ultratriatloni staap
05. märts 2018
Hooaeg algas edukalt, kuid see on alles algus ...
07. veebruar 2018
Jooksuvõimekus selle hooaja mammutkatsumuseks olemas
08. jaanuar 2018
Treeningmaht kui arendavate treeningute kõrvalprodukt
2017
2016
2015
2014
Kõik postitused
24. aprill 2018

Mu jooksutehnika on kaugel ideaalsest

Timo Müür on massöör, kelle juures olen juba aastaid käinud lihashoolduses. Minu esimeste keeruliste katsumuste (5- ja 10-kordne ultratriatlon) ajal äratas ta mu väga keerulises olukorras lihased kiiresti elule. Lisaks sportmassaažile tegeleb ta ka jooksutehnika analüüsimisega. Hiljuti filmis ta mu jooksutehnikat, näidates ära mu head ja vead. Nüüd kirjutan sulle sellest veidi lähemalt.

Jooksutehnika analüüsimiseks tuli mul joosta kahe kiirusega - mu tavapärase rahuliku jooksu tempoga (4.08 min/km) ja kiirelt (3.20 min/km). Jooksu jäädvustas ta filmile kolme erineva nurga alt - küljelt vaadatuna, tagant terve keha ja tagant jalgade vaates.

Mis siis minu puhul ilmsiks tuli? Alustama headest aspektidest:
  • vertikaalne üles-alla kõikumine on väike;

  • kehaasend jooksu ajal on hea - väike ettekallutus ja keha keskosa on stabiilne;
  • kätetöö on ühtlane ja kehapoolte vahel üsna sarnane. Kogu jooksu vältel on küünarliigesed painutatud rohkem kui 90 kraadi;
  • kontroll keha keskosa üle on hea - esineb vähe küljelt-küljele kõikumist. See on märk süvalihaste tugevusest.

Nüansid, mida annaks parandada:
  • vasaku jala toefaasis parem puus vajub rohkem läbi kui parema jala toefaasis vasak puus (7.3 kraadi vs 3.5 kraadi - vt fotolt) - see on märk sellest, et vasaku jala keskmine tuharalihas on parema jala omast nõrgem. Seda viga peaks aitama parandada tuharalihaste (nt ÜKE-ga) tugevamaks treenimine;

  • vasaku jalaga tõukan kaugemale kui paremaga ning see tingib selle, et keeran vasaku jala põhiosa rohkem sisse. See aga omakorda häirib jala sirgjooneliselt tagant ette toomist ja tingib sammu pikenemise. Seda viga peaks korrigeerima tihedam sammusagedus;

  • lennufaasis toon vasaku jala tagant ette madalamalt kui parema jala. Viga saab korrigeerida tagareie lihaste tugevdamise kaudu;

  • maaga kontakti hetkel võiks puusanurk olla veidi väiksem (s.t. jalg puusast rohkem sirge) ning jalg võiks asetuda veidi rohkem keharaskuskeskmele lähemal. Ka selles osas võiks korrektuuri aidata teha tihedam sammusagedus;

  • jooksustiil on mul küll üle kanna, kuid keharaskuse lisandumise hetkeks on jalg täistallaga vastu maad. Maandumine võiks olla rohkem üle jala keskosa. Seda saab kergesti parandada sammusageduse kasvatamisega.

Sain kinnitust, et paljud minu jooksutehnika hälbed on lihtsasti korrigeeritavad. Ennekõike tuleb lihtsalt järjepidevalt süvalihaseid treenida. Minu kogemus ütleb, et suur kasutegur on ka mäkkejooksudel ja kiiruslikel lõigutrennidel - ebamugavustsoonis hakkab keha ise otsima kõige ökonoomsemat liikumisviisi.

Nüüd on jooksutehnika hetkeseis fikseeritud ning sügisel pärast selle aasta kõiki katsumusi võiks sellele uuesti pilgu peale visata. Hea oleks teada, kas ja kuidas mõjutab tehnikat 20 päevaga 844 km jooksmine.

Lõpetuseks lisan ka videoklipi oma jooksutehnikast kiiruse 3.20 min/km juures.