Peatoetaja
2024
2023
2021
2020
2019
2018
2017
2016
2015
27. detsember 2015
Tenerife - mägesid armastava ratturi unistus
07. detsember 2015
Vereanalüüsid kui lõputute üllatuste rada
20. november 2015
2016. aasta toob neli ultratriatlonit – 76 km ujumist, 3600 km ratast ja 822 km jooksu
03. november 2015
Ilus punkt rekordilisele hooajale - Haanja ultra 100
10. oktoober 2015
Uudne treeninglähenemine viis maratonirekordini
16. september 2015
TransGranCanaria ultrajooks vol 2: kas kogetud valust sain vajalikud teadmised?
02. september 2015
Leedu ultratriatlon: kibe kukkumine ja magus võit
27. august 2015
Uued tuuled ultrakatsumuseks valmistumisel - kas taastun ära?
13. august 2015
Veretest ei valeta - parem teada, kui olla teadmatuses
30. juuli 2015
Ultrakatsumuste köögipool – võitlus energiadefitsiidiga
20. juuli 2015
Uued plaanid – kombates taastumise piire, uus kahekordne ultratriatlon juba augusti lõpus
09. juuli 2015
Nagu poisike võistlusrajal – iga võistlusega aina uued õppetunnid. Ungari kahekordse ultratriatloni MM.
02. juuli 2015
Kahekordse ultratriatloni eel: 30-kraadine kuumus ja tugev konkurents
23. juuni 2015
Inglismaa Enduroman vol 2: minu eduka taastumise kolm peamist näitajat
08. juuni 2015
Inglismaa Enduroman vol 1: oskus tunda piire
25. mai 2015
Rajast ja võistlejatest. Suurim oht rattarajal - eeslid ja hobused
25. mai 2015
Väikse heateo suur tähendus
18. mai 2015
Käänuline tee soovitud tulemuste suunas
13. mai 2015
Kahe rattasõidu kaugusel Inglismaast
14. aprill 2015
Lloret de Mar treeninglaager andis rohelise tule Inglismaa ultratriatloniks
13. märts 2015
TransGranCanaria – täiesti uus vaatenurk valule, raskustele ja tahtejõu tugevusele
06. märts 2015
Loetud tunnid elu raskeima väljakutse alguseni
22. veebruar 2015
Uued testid - uued tulemused!
09. veebruar 2015
Selle hooaja esimene väljakutse - TransGranCanaria - ühe raskeima profiiliga ultrajooks maailmas
21. jaanuar 2015
Põrgunädal ratastel - eesootav ekstreemne katsumus nõuab äärmuslikku ettevalmistust
08. jaanuar 2015
Lanzarote – parim treeningkoht Euroopa talves
2014
Kõik postitused
25. mai 2015

Väikse heateo suur tähendus

Spordimaailmas ringi vaadates oled ehk märganud, et reeglina pikkade distantside läbijad on sidunud oma vaimselt ja füüsiliselt raske võistlusdistantsi heategevusega. Ameerikas on eriti populaarsed annetuskeskkonnad, kus sportlane kogub toetust mõnele konkreetsele organisatsioonile, mille tegevus on talle südamelähedane.

Ma ei ole teadlik, et Eestis oleks mõni üksiksportlane kunagi oma võistluse heategevusega sidunud, eks võidurahade annetamisi jm on ikka tehtud, aga võistlusperioodi heategevuskampaaniatest ma kuulnud ei ole. Juhul kui tead vastupidist, siis võid mind julgelt parandada.

Mulle väga meeldib mõte, et peagi läbitav ultradistants loob väärtust mitte ainult mulle, vaid loodetavasti ka laiemalt. Seepärast seongi oma viiepäevase ultratriatloni heategevuskampaaniaga ning kutsun kõiki üles võimalusel panustama, et toetada neid, kelle käes on võimalus aidata.

Nagu sa minu varasematest toidu-teemalistest blogipostitustest lugenud oled, on toitumine minu jaoks äärmiselt tähtis. Täisväärtuslik toit on kütus, mis annab jõudu nii sportlike saavutuste alistamiseks kui ka vaimseks igapäevatööks, sellepärast tahangi tõsta sinu teadlikkust targast toidu tarbimisest ja Eesti Toidupangast, mis seisab selle eest, et söögikõlbulik toit jõuaks abivajaja toidulauale, mitte prügikasti.

Vaata toidule uue nurga alt


Enne võistlusele tulekut külastasin Toidupanga Tallinna jaotuspunkti, et näha, kuidas Toidupank toimib. Eesti Toidupank on suur logistikakeskus, mis kogub toidu kokku sealt, kus see üle on ning viib sinna, kus sellest puudus on. Ja puudu on palju, sest Eestis saavad nädalas kokku ainuüksi Toidupanga toiduabi umbes 2000 perekonda.

Toidupanga andmetel ei saa paljud Eesti pered lubada endale ja oma lastele piisavas koguses head ja tervislikku toitu, sest suhtelises vaesuses elab 17,5% Eesti elanikkonnast ehk 232 600 inimest. Samal ajal läheb Eestis raisku väga suurtes kogustes head toidukaupa, hinnanguliselt ligi 200 000 tonni tarvitamiskõlbulikku toitu aastas. Maailma kontekstis on see number 1,2–2 miljardit tonni toitu aastas, see on 30-50% toodetud toidust (1).

Iga inimese kohta visatakse aastas prügikasti keskmiselt ca 60 kg toidujääke, sh on umbes 18–25% raisatud toidukaupa (2). Kui sa mõtled enda tarbimisharjumuste peale, siis kas tunned end siit statistikast ära? Sa ei pea olema osa statistikast, kui tarbid toitu teadlikult ja vastutustundlikult.

Toidupanga abil panustavad toiduringlusesse nii ettevõtted kui ka eraisikud. Poekettidest jõuab toit Toidupanka kas ülejäägist, „parim enne“ on lähedal (PS! oluline on vahet teha, kas paki peal on „parim enne“ või „kõlblik kuni“), etikett või pakend on vigane (aga toidukvaliteet pole kahjustada saanud) jne.

Eraisikud saavad toiduringlusesse reeglina panustada 3–4 korda aastas, mil üle Eesti toimuvad toidukogumispäevad. Nii et kui näed mõnel nädalavahetusel suuremas toiduketis Eesti Toidupanga põlledega vabatahtlikke, siis tea, et see on sinu võimalus teha head.

Kuna Toidupank võtab eraisikutelt kaupa vastu harvem (igapäevane koostöö käib toidukettidega), siis see ei tähenda, et eraisikute toetust ja abi oleks vaja vähem – toetada saab kas olles ise Toidupanga vabatahtlik või helistades annetustelefonidele.

Kui tunned, et sul on võimalus minu võistlusperioodi heategevusprojekti panustada ja ajavahemikul 27.–31. mai Eesti Toidupanga tegevust toetada, siis

helistades Toidupanga annetustelefonil 900 9005 annetad 2 eurot ja 900 9010 annetad 8 eurot


(1)   Institute of Mechanical Engeneers (http://www.imeche.org) (UK)/Eesti Toidupank kaudu
(2)   SEI 2013/Eesti Toidupank kaudu